pulsi, tuleb teda kiirabi tulekuni elustada. SÜDAMESEISKUMINE Või vererõhu äkiline kadumine. Kui toimub südame äkkseiskumine või vererõhu üli suur ja kiire alanemine, siis põhjuseid võib olla mitmeid. Sõltumata põhjusest kaotab inimene ootamatult teadvuse ja kukub inimene nii-öelda jalapealt ning enamasti lisandub kukkumisest ka peatrauma. Vahel on südameseiskus ajutine ja süda hakkab iseeneslkult uuesti tööle või tagab osalise vere pumpamise. Sellisel juhul on teadvusetul inimesel siiski hingamine säilinud. Kuid üksikud hingetõmbed, mis toimuvad näiteks üks kord minutis või üks kord kolmekümne sekundi jooksul, ei ole siiski samastatavad hingamisega. Abi andmist tuleb alustada sellega, et kontrollitakse pulsi olemasolu ja ka hingamise sagedust. Abi andmine toimub nii nagu elustamise korral või teadvusetu abistamise põhimõtete järgi. ELEKTRILÖÖK
* Voolu alla jäänut EI lähe päästma paljaste kätega. * Uppujale lähenen selja tagant. * Abistades püüan olla rahulik, ei tekita paanikat. * Kaasinimestesse suhtun hoolivalt. NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi kasutada. Elustamist alustatakse sellisel juhul kui teadvusetul inimesel on süda seiskunud. Sellisel juhul puudub ka hingamine ja ebasobiva kehaasendi tõttu võivad hingamisteed olla sulgunud. Südameseiskuse korral puudub pulss nii randmel, kaelal kui ka mujal. Õige käitumine ja õiged esmaabivõtted on tähtsad. Võiks mõelda, mis on õige, sest valed võtted võivad olla kannatanule surmavad. On neid inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi ja teavad, millised tegevused sobivad esmaabiks. Seevastu teised inimesed mõnikord ei
vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega
ja vereringe on kõige tähtsamad. Hap- teede vabastamist ise hingama, tuleb nikurikka õhu juurdevoolu katke- teha kunstlikku hingamist kas suust- mine kahjustab väga kiiresti inimese suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel- elutähtsaid organeid, eriti tundlik on leks asetab abistaja ühe käe kannatanu hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja-
Seetõttu soovitame valida alati suurima võimaliku läbimõõduga sond. Sondi pikkus valitakse esialgu ninaotsa ja kõrvalesta vahemaast lähtudes. Sisestamine suu kaudu Suu avamiseks kasutatakse vajaduse korral Esmarchi võtet. Aspiratsioonisond sisestatakse neelu nii, et aspiratsiooni ei toimu ja aspireerimine algab sondi aeglasel väljavõtmisel (nupuvajutuse või sondil oleva avause sulgemisega sõrmeotsa abil) koos kerge pööramisega. Esmarchi võte - teadvusetul patsiendil alalõua tõstmine kahe käega nii kõrgele, et patsiendi alahambad paiknevad ülahammastest eespool Pilt 51.1 Aspireerimine intubatsioonitorust Sisestamine nina kaudu Kasutatakse ainult pehmet aspiratsioonisondi. Sisestamiseks tõstetakse ninaots üles ja juhitakse sond ninasõõrmesse (sondi sisestamisel aspiratsiooni ei toimu), hoides seda risti näo pinnaga ja vajaduse korral kergelt pöörates, kuni saavutatakse kontakt neelu tagaseinaga;
annaabi.ee 
