teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos
Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luueakse ajus üle 30 erineva tõmmise mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse 6. Näited erinevate teadvusseisundite kohta · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Unisus · Virgus · Ülivirgus · Hüpnagoogsed seisundid 7
................................................................................ 20 2.5 Teadvuse ja ajusüsteemide interaktsioon ............................................................................... 21 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 23 2 1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sissejuhatuseks Praegune olukord teadvuseteaduses on selline, et alguses sooritatakse mingisugune eksperiment ja siis pärast seda luuakse mingisugune teooria või ilmneb lihtsalt üks järeldus. Antud juhul on siin vastupidine olukord. Siin lähenetakse teemale teoreetiliselt ehk see tähendab seda, et alguses luuakse teooria või hüpotees ja siis sooritatakse teooria kasuks ka eksperimente. Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust
ka seda, et ärkveloleku aju seisundis võib ilmneda sellised neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 2 Teadvuse mentaalne olemus 2.1 Sissejuhatuseks Praegune olukord teadvuseteaduses on selline, et alguses sooritatakse mingisugune eksperiment ja siis pärast seda luuakse mingisugune teooria või ilmneb lihtsalt üks järeldus. Antud juhul on siin vastupidine olukord. Siin lähenetakse teemale teoreetiliselt ehk see tähendab seda, et alguses luuakse teooria või hüpotees ja siis sooritatakse teooria kasuks ka eksperimente. Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust
........................................................................................... 20 2.6 Teadvuse ja ajusüsteemide omavahelised interaktsioonid ..................................................... 21 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 23 2 1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sissejuhatuseks Praegune olukord teadvuseteaduses on selline, et alguses sooritatakse mingisugune eksperiment ja siis pärast seda luuakse mingisugune teooria või ilmneb lihtsalt üks järeldus. Antud juhul on siin vastupidine olukord. Siin lähenetakse teemale teoreetiliselt ehk see tähendab seda, et alguses luuakse teooria või hüpotees ja siis sooritatakse teooria kasuks ka eksperimente. Kuid eksperimente ei saa mina teha, kuna mul ei ole selleks vahendeid. Seepärast kasutan ma ainult olemasolevaid teadmisi ja enda mõistust
annaabi.ee 
