Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube.com/watch?v=SyRvzeNuqa4 http://www.youtube.com/watch?v=lqT_dPApj9U Tootepaigutus toote filmi, telesarja, raamatusse, videomängu jne süžeesse sisse kirjutamine Varjatud reklaam Näide: http://www.youtube.com/watch?v=AfAzUAxWELU Autoriõigus 1) normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Plagiaat Loomevargus. Võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Võõraste teoste ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Plagiaat
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused
on otseselt seotud õppeasutusega · on keelatud kasutada ärilistel eesmärkidel · arvutiprogrammi muutmine on lubatud vigade parandamiseks õiguspärase kasutaja poolt · on lubatud ka arvutiprogrammi reprodutseerimine, tõlkimine, kohandamine jne. selle ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega õiguspärase kasutaja poolt Autoriõiguse seadus kaitseb vaid kirjandus-, kunsti- ja teadusteose vormi (artiklit, konspekti, joonist jne), mitte selle sisu (ideed, teooria jne). Kaitstakse vaid originaalseid teoseid (loomingu isikupära peab olema selgelt tajutav). Kaitstakse nii avaldamata kui avaldatud teoseid. Enda nime all teise loomingu avaldamine on plagiaatsus. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teosel on mitu autorit, kehtib autoriõigus kogu viimase autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Kuigi eestikeelse sõna "autoriõigus" otsene tõlge inglise keelde oleks author's right, kasutatakse ametlikes ja mitteametlikes tõlketekstides inglisekeelset vastet copyright. Ka teistest keeltest tõlgitakse droit d'auteur, Urheberrecht, diritto di autore, upphovsrätt, tekijänoikeus, avtorskoje pravo jms inglise keelde kui copyright. See on ajalooline traditsioon.
3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping 3.1 Intellektuaalomandi õiguste mõiste ning nende kaitsmise eesmärgid Intellektuaalomandiks nimetatakse inimese vaimse loomingu tulemusena tekkinud väärtust, inimmõistuse loomingut. Intellektuaalomandi mõiste alla kuuluvad autoriõigused, patendid ja tööstusdisainilahendused, kaubamärgid, teenindusmärgid, kaupade päritolutähised. Autoriõigus on seotud kirjandus-, kunsti või teadusteose autori, looja õigustega oma loomingule. Patent on leiutaja ainuõigus oma uudsele, tööstuslikult kasutatavale tehnilisele seadmele, meetodile, materjalile või nende kombinatsioonile. Tööstusdisainilahendusena mõistetakse uudse, originaalset esteetilist lahendust tööstustootele, millel on tähtis osa toote maine kujundamisel ning mis määrab tööstustoote välimuse. Neid õigusi antakse piiratud ajaks, mis
Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 107. Kultuuriväärtuste vastu suunatud rünne Kultuurimälestise, kiriku või muu religioosse tähendusega ehitise või objekti, kunsti- või teadusteose, kultuuriväärtusega arhiivi, raamatukogu, muuseumi või teaduslike kollektsioonide, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel, hävitamise, kahjustamise või ebaseadusliku omastamise eest – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks on ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);