karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil • Võõrsõnarohkus • Terminite rohkus • Definitsioonide rohkus • Sünonüümide vältimine terminite asemel ja sellest tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine
Individuaal- ehk isikustiil Funktsionaalstiil- tähtis kasutusvaldkond kirjaniku stiil argistiil kontrollimatu, kasutatakse erasuhtluses ametlik stiil keeleliselt kontrollitud , normidele vastav, mõeldud suurele auditooriumile. teadusstiil nõuab täpsust, ühemõttelisust, eesmärk teadmisi edastada. ajakirjandusstiil informatiivne, lugeja suunamine ilukirjandusstiil koondab kõikide stiilide tunnuseid. Tekst võib olla
ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav 2) sissejuhatus lühike ja informeeriv 3) sisu põhjalik, küsimustele vastused
Tekst: Vaba ülesehitusega, lähtutakse autori kunstilistest taotlustest. Kasutusala: Ilukirjandus: jutustus, novell, näidend, luuletus jms. Publitsistlik stiil Eesmärk: Kujutatakse ühiskondlikke elunähtusi, et lugejaid informeerida, suunata ja mõjutada. Sõnavara: Kasutatakse valdavalt kirjakeelt. Tekst: Loogilise ülesehitusega, lähtutakse tegelikest sündmustest ja faktidest. Kasutusala: Publitsistika: ajaleheartikkel, reportaaz, retsensioon, uudis jms. Teadusstiil Eesmärk: Käsitletakse eri teadusalade probleeme, et edastada uurimistöö tulemusi ja teaduslikke arusaamu. Sõnavara: Kasutatakse kirjakeelt ja käsitletava teadusala terminoloogiat ning järjekindlust toonitavaid sõnu (esiteks, näiteks, järelikult jms). Tekst: Maksimaalselt loogilise ülesehitusega ning täpselt liigendatud, lähtutakse käsitletavast ainestikust. Kasutusala: Teaduskirjandus: uurimus, teadusartikkel jms.
Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik
Väidete põhjendused on pädevad ning piisavad. Kirjutaja argumenteerib faktide ning ideedega, austab lugejat ja pakub talle kaasamõtlemiseks põhjendatud seisukohti. 6) Kirjatöö on kirjutatud hästi: üldarusaadavalt selges sõnastuses ning tuumakas. Kirjutaja osutab tema poolt valitsetavale valdkonnale lisaks ka kelle võimalustele. (2004: 250253) STIIL JA KEEL Kirjutaja peab lugejas äratama huvi ja suutma seda hoida. Peab astuma teksti vahendusel lugejaga dialoogi. Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele normidele vastavat keelekuju, mis ei sisalda oskuskeelte sõnavara. Täpne sõnavalik tähendab selgust ja lihtsust. Teksti loetavuse eelduseks on liigendamine: iga tekstiosa on terviku teenistuses. Selleks, et
seina ääre seenetama! (Rahvalaul.) teaduskirjandus üks kirjanduse põhiliike publitsistika ja ilukirjanduse kõrval. Teaduskirjanduse ülesanne on talletada ja levitada teadmisi. See on sündinud inimese huvist enda ja ümbritseva vastu. Teaduskirjandusel on oluline koht ühiskonna, kultuuri ja majanduse arenguloos. Suurem osa teadmiste maailmast on kandunud põlvest põlve just teaduskirjanduse vahendusel. Teadustekstid on näiteks uurimus, teaduslik artikkel, essee. teadusstiil teaduses ja populaarteaduses kasutatav teadmiste, teooriate jmt vahendamise keel. teadvuse vool kirjanduse moodne jutustamistehnika, mis põhineb tegelase teadvuses toimuva jälgimisel. Näiteks Rein Saluri (1939) novell "Mälu". teema teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis
annaabi.ee 
