Aga kunstis, poliitikas, filosoofias? Miks? Kui lisatakse midagi koolkonna saavutusele, siis on ikkagi progress – suhteline vaatlemine. Progressi näeb koolkondade sees 202. progress on nägija silmades. Kuna lahendatatakse põlvkonniti oma paradigmas probleeme, siis on protsess 206. Teadusrevolutsioon kui protsess ühele poolele. Millised raskused tekivad teaduse määratlemisel? Põhiline õpik mitu aastakümmet domineerib – kõike aga tõe põhjana ei võeta. 206-207. iga teadusrevolutsiooniga uued õpikud jne. Milles erinevad loodusteadused ühiskonnateadustest, meditsiinist, inseneripraktikast? Loodusteadlane ei pruugi valida probleemi lahendamist pakilisuse pärast 204. ühiskonnateadlased kaitsevad oma uurimisprobleemi. Lahendus on ühiskondliku tähtsusega. Muudel on õppekirjanduse kaal suurem ja samas puutuvad nad kokku #klassikute“ raamatutetga ja näevad eelmiseid probleeme ja lahendusi,mis tuleb endale selgeks teha. 204, 205
Teadusrevolutsioonide struktuur, mis ilmus 1962. aastal. Sel ajal oli veel laialt levinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt (ld cumulatio kuhjumine), st et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse nö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus sugugi nii. Pigem leiavad teaduse arengus aegajalt aset revolutsioonid, mille käigus lammutatakse kogu teaduse ehitis ning luuakse uue vundament. Teadusrevolutsiooniga kaasneb paradigma (kr paradeigma näidis, eeskuju) vahetus. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika
trumentide suhtes osutuvad vääraks." Niimoodi kritiseeris Kuhn uurimise protseduuride piiratust, mis teadaolevalt tuginevad ja kindlatele reeglitele. Siin tuleb välja nn ühismõõdutuse probleem, mida nn vana ratsionalism ei taha mõista. Kui ei ole näha uurimusallikate baasis muutusi, siis ei tee loogikaga suurt midagi. Andmed, mis meil looduse kohta olemas on, täiendavad ja muutuvad ise. Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid.
trumentide suhtes osutuvad vääraks." Niimoodi kritiseeris Kuhn uurimise protseduuride piiratust, mis teadaolevalt tuginevad ja kindlatele reeglitele. Siin tuleb välja nn ühismõõdutuse probleem, mida nn vana ratsionalism ei taha mõista. Kui ei ole näha uurimusallikate baasis muutusi, siis ei tee loogikaga suurt midagi. Andmed, mis meil looduse kohta olemas on, täiendavad ja muutuvad ise. Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid.
trumentide suhtes osutuvad vääraks.“ Niimoodi kritiseeris Kuhn uurimise protseduuride piiratust, mis teadaolevalt tuginevad ja kindlatele reeglitele. Siin tuleb välja nn ühismõõdutuse probleem, 59 mida nn vana ratsionalism ei taha mõista. Kui ei ole näha uurimusallikate baasis muutusi, siis ei tee loogikaga suurt midagi. Andmed, mis meil looduse kohta olemas on, täiendavad ja muutuvad ise. Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid.
annaabi.ee 
