• Samal aastal sai Fermi Nobeli preemia uute, neutronkiirguse toimel tekkivate elementide ja aeglaste neutronite toimel toimuvate tuumareaktsioonide avastamise eest. Edasine elu • Pärast preemia kättesaamist kolisid nad terve perega Ameerika Ühendriikidesse. • Ta asus tööle Kolumbia ülikooli. • Teise maailmasõja ajal ei olnud itaallastel Ameerikas kerge elu, kuid Fermi isikuomadused ja eriline anne aitasid tal kaasa lüüa olulistes teadusprojektides. Chicago Pile-1 • 2. detsembril 1942.a oli Fermi juhitud töörühm Chicago ülikooli staadioni tribüünialuses ruumis valmis käivitama tuumareaktorit Chicago Pile-1. • Reaktori kütus – uraanitablettides Neutroneid aeglustas grafiit Kontrollvardad kaadmiumist, indiumist ja hõbedast. • Kogu seade meenutas puidust ja mustadest tellistest kuhjatud hunnikut • Kiirguskaitset ja jahutust ei olnud • Erakordne läbimõeldus, põhjalikkus ja
kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele
mis mõjutavad projekti planeerimist). Sageli on aga põhjuseks ebapiisav ja/või ebakompetentne planeerimine. Ebapiisav kavandamine on tavaliselt ajagraafikust väljalibisemise peamiseks põhjuseks. Ajagraafiku suurimad riskid on seotud tööde kestuse ebaõige hindamisega. Selle põhjuseks on ebapiisavalt liigendatud tegevuste struktuur: alaülesanded ei eristata ja seetõttu on raske hinnata tegevuste kuluvat aega. Planeerimine on keeruline loovprojektides (nt teadusprojektides), mis ei valmi liinimeetodil ning mille edenemiskiirust on loovate ülesannete rohkuse tõttu raske määrata. (Salla, 2007, lk 42) Olulised riskid on seotud ka eelarvega: kulusid kaldutakse tavaliselt alahindama. Kui eelarvet üldse ei koostata,, jäävad ressursid ebamääraseks. Üpris tihti jäävad nad ainult suusõnaliste lubaduste tasemel. Puuduliku planeerimise hirmus kaldutakse mõnikord teise äärmusesse: projekti ohustab sellisel juhul üleplaneerimine
paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud 20. sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. 21. sajandi üleilmne probleem on infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on uuritud sadades tuhandetes teadusprojektides, selle kohta on avaldatud palju monograafiaid ja artikleid. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üks mahukamaid haridusuuringud. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi, olgu selleks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi suur konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatis majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige
Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki. Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad ühistes teadusprojektides. Sellise akadeemilise mobiilsuse üks põhjus on soov kogeda erinevaid õpetamis- ja teadustöö traditsioone, omandada mõne teise riigi või kultuuri teavet. Kui Oxfordi, Harvardi ja Tokyo ülikool kaotaksid oma rahvusliku näo, ei oleks nad rahvusvahelisele tudengkonnale enam sugugi nii köitvad. 5 Tänapäeva maailm 1.4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule
teaduse tippkeskuste eelisarendamist. 3. Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis. 4. Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakendamist. 5. Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadusprojektides, programmides ja koostöövõrgustikes. 6. Püüame vältida seisaku tekkimist teadustööks hädavajalikus infotehnoloogilises arengus. 7. Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste rajamist. 8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri,
annaabi.ee 
