Teaduslugu Kursuse lõputöö I – Ajaloo ajalugu Vastake küsimustele interneti, tunnikonspekti ja oma teadmiste abil. NB! Vikipeedia kasutamisel ärge piirduge ainult eestikeelsete artiklitega, vaid lugege kindlasti ka inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseli...
kiirgusele kui ka osakestele. 3. Mis on fotoeffekt ja mis on sisemine fotoeffekt? Vastus: Fotoeffekt nähtus, kus elektromagnetlaine kvandid löövad elektrone ainest välja. Sisefotoeffekt Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi. 4. Mis tõendab veenvalt, et kvandid on olemas? Vastus: Planci kvanthüpoteesi rakendamine fotoeffekti teoorias ja kogu selle järgne teaduslugu. 5. Mis on dualismiprintsiip ja millal saab seda rakendada? Vastus: Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakeseomadued. 6. Mis määrab ära aatomi elektronkatte ehituse kaasaegses aatomimudelis? Vastus: Määravad elektronide leiulained. Kaasaegne aatomimudel kirjeldab elektroni aatomis kvantarvudega. 7. Mis nähtust tõestab kiirguse kvantiseloomu ja mis lainelist käitumist? Vastus: Kiirgusekvantiseloomu fotoeffekti teooria
Kasutatud 03.11.2015 http://www.slideshare.net/eerokangor/postkaardid-ja-nende-kogumine 5. Kangor, E. (2015a). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis I. Raamatukogu, 2, 32-34. Kasutatud 03.11.2015 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:244429 6. Kirega kogumisest. Eesti koguja. Kasutatud 03.11.2015 http://www.ecu.ee/?y=111&z=263 7. Oidermaa, J-J. (2014). 1. oktoobril 1869 väljastati esimene postkaart. ERR Novaator. Kasutatud 03.11.2015 http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/099bf9bc-d990-4eed-92fd-3c4b0cfe66a9 8. Tanner, A. (2013). Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938. Postiajalugu. Kasutatud 04.11.2015 http://postiajalugu.ee/karu-postkontor-tahitud-postkaart-saksamaale-1938/ 8 Lisad Pilt 1 Piltpostkaart aastast 1899 (Allikas: Oidermaa, 2014) 9 Pilt 2 1938. aasta postkaart Eestist Saksamaale (Allikas: Tanner, 2013)
Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis- on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis.
Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud
publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja kaitsekõnesid kohtus. 67. Milliseid tänapäeva teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast ja sellest sündinud eriteadustest? Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel
küsimusis. Aristotelese def.: Retoorika on dialektika paariline, nad mõlemad üritavad mingil määral väiteid kritiseerida ja toetada, kaitsta ning süüdistada. Tema funktsioon pole veenmine, vaid nägemine, mis on iga küsimuse puhul veenev. Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia. Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg
annaabi.ee 
