ÜLIKOOLID JA TEADUS ÜLIKOOL · teaduskonnad: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond · filosoofia triivium (grammatika, dialektika, retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) · kõigil tuli õpinguid alustada filosoofiateaduskonnas, kuna seal õpiti seitset ,,vaba kunsti" · õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene · õppejõud valisid endale juhi dekaan · õppejõud ja õpilased olid oma privileegidega vaimulikega võrdsel positsioonil VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158) · Pariisi ülikool privileegid 1200 · Oxford privileegid 1214 · Cambridge 1209 · Salamanca (Hispaanias) - 1218 · katoliku kiriku suurimaks teoloogiks peeti kõrgskolastika meistrit Aquino Thomast
sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid tegutsenud nn protoülikoolid, kus anti kõrgemat haridust vaid teatud ühes teadusharus. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli 1119. aastast. 4 teaduskonda: filosoofiateaduskond arsti usu õigus dekaan - teaduskraadiga õppejõudude juht kantsler - hakkas Pariisi piiskopi nimel Pariisi ülikooli juhtima. Tal oli algul suurem võim kui rektor. Empiiriline ehk katsetel, kogemusel põhinev teadus oli alles algstaadiumis. Kuulsamaks selles vallas sai R. Bacon - inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis. 9. Otto I poolt 962. a. loodud keisririik oli 10. - 12. saj. stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ida-Frangi riigis tuli dünastia vahetus: Ottoonide dünastia.
India omab ka tooriumi 24% maailmavarudest ning seal on kaevatud ka kulda. (1;6) 5 2. ARENGUTASE Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda lisasissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 mln. õpilast, ligi 200 ülikooli kohta 10 mln. lõpetajat. Naised moodustavad 9% üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga kõrgkooli lõpetanute arv on Indias üks suurimaid, takistab täiskasvanute 48%-line kirjaoskamatus arengut tugevasti. (1) 2.1. India arengutaseme näitajad. Vanuseline koosseis: 0-14 aastat: 31.5% 15-64 aastat: 63.3% 65 aastat ja üle: 5.2% Keskmine eluiga (2008): naine 25, 5 a. mees 24, 7 a. keskmine 25, 1 a. Sündimus, : 22, 22/1000 in. Suremus, : 6, 4/ 1000 in.
Ahmedabadis asub prestiizne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad. 8. Haridus ja tervishoid Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda sissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9 % üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga keskkooliga lõpetanute arv on Indias üks maailma suurimaid, taksitab täiskasvanute 48 %-line kirjaoskamatus arengust tugevasti. 8.1. Tervishoid Alatoitlus on vaeste hulgas üldine ja väikelaste suremus suur 80 surmajuhtu 1000 elusaltsünni kohta. Suure osa sellest põhjustavad välditavad haigused, näiteks kõhulahtisus. 1980. aastate keskel levima hakanud AIDS on nüüd laienemas. Prostituutide hulgas on HIV- nakkus seitsme aasta jooksul suurenenud kakskümmend korda
Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter (võimalikult erinevad ühiskonna poliitilised huvigrupid on parlamendis esindatud) kahtlemata mitmemandaadiliste vali- misringkondade ja parteinimekirjade puhul. Ühemandaadiliste valimisringkondade korral valitakse väga suure tõenäosusega parlamenti peamiselt üle viiekümne aasta vanused kõrgharidusega, veel parem teaduskraadiga, soliidsed ja tasakaalukad meesterahvad. Selline valimissüsteem kindlustab küll parlamendisaadikute tiheda sideme oma valijatega ning koostöö naaberringkondade ka teistest parteidest parlamendisaadikutega, kuid tingib parlamendi koosseisu suhteliselt kitsa poliitilise spektri. Mitmemandaadiliste valimisringkondade puhul võib aga edukate parteide nimekirjadest parlamenti pääseda igasugust rahvast
Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud teadusvaldkonniti vastavasse (riiklikult tunnustatud ekspertide) nimekirja, mida peab Justiitsministeerium. Riiklikult tunnustatud ekspertidele esitatavad nõuded peaaegu samasugused (samavõrd kõrged) nagu kohtuekspertidele. Põhierinevus on vaid selles, et riiklikult tunnustatud ekspertidele (kelleks on põhiliselt kõrgkoolide teaduskraadiga õppejõud) on ekspertiiside tegemine kõrgkvalifikatsiooni nõudva põhitöö kõrvaltegevuseks. Menetleja määratud muu isik. Nende suhtes ei esitata seaduses mingeid nõudeid. Võib oletada, et seadusandja on kõnealuste muude isikute vahendusel põhimõtteliselt pidanud võimalikuks näha kohtumenetlusse ka sellistest valdkondadest pärinevaid eriteadmisi, mida oleks raske paigutada klassikalistesse teadusklassifikatsioonidesse või mille kasutusvajadus
annaabi.ee 
