Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust, kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustestja teadusasutustest. Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel. Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem radioaktiivsus.
8 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega kuna ettevõtetel on parem ülevaade nii erinevatest äripartneritest kui ka avaliku sektori teadusasutustest, väliskoostöö puhul võib olulist rolli mängida väikeriikide avatus ja ekspordile suunatud koostöö suhteliselt suurem osatähtsus. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) KOKKUVÕTE: 9 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel
kaitseks on välja pakutud kõikidest piirkondadest, kus seda elupaika või liiki leidub, s.t. et Natura 2000 võrgustik oleks geograafiliselt sidus. Eelnimetatu hindamiseks on toimunud aastatel 2001-2003 ulatuslikud inventuurid, millesse on kaasatud oma ala parimad eksperdid Tartu Ülikoolist, TPÜ Ökoloogia Instituudist, Eesti Mereinstituudist, Eesti Ornitoloogiaühingust, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust, Eesti Loodushoiukeskusest ja paljudest teistest teadusasutustest ja looduskaitseorganisatsioonidest. LOODUSKAITSESEADUS 21.aprillil 2004.a. võeti vastu Looduskaitseseadus (LKS). Seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Kaitstavad loodusobjektid on:
emigreerinud sakslastest maha jäänud raamatukogudest. 1920. aasta augustis--septembris reevakueeriti Venemaalt umbes 450 000 köidet ja saabunud kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses evakueerimisega selgus, et 2% raamatutest oli kaotsi läinud. Samuti selgus,et osa raamatuid olid kahes või enamas eksemplaris. Ülejäänud eksemplarid eraldati juba tsaariajal loodud dublettide kogusse. 1920.a. esitas Puksoo ülikooli rektorile nimekirja teadusasutustest, kellega pidas vajalikuks hakata vahetama akadeemilisi publikatsioone. Nimekirjas oli ka 149 välisasutust. 1920. aastal kaitsti esimesed väitekirjad Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis. Dissertatsioonid jõudsid raamatukokku dekanaatide vahendusel, osad anti ka tasuta doktorantide eneste poolt raamatukogule.. Siiski ei jõudnud mitte kõik väitekirjad raamatukokku ja see oli komplekteerimisel päris suureks probleemiks. Puksoo energilisel kaasabil anti 1929.aastal
Sellest tulenevalt loodi veebikeskkond Digisisu, kuhu kavatsetakse koondada enim kasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Oma arhiivid on ka paljudel väliseesti organisatsioonidel, mis on moodustunud peamiselt pagulaste arhiividest.27 Alates 1990. aastate algusest on Rahvusarhiivi üle antud hulgaliselt väärtuslikke arhiivifonde Eesti pagulastelt. Eesti-ainelist arhiivimaterjali võib leida paljude maade arhiividest, muuseumidest, teadusasutustest. Rohkesti arhiiviväärtuslikku dokumentatsiooni on ka välismaal elavate eestlaste valduses. Välismaa arhiividest on Estica (Baltica) poolest rikkamad nende maade arhiivid, kelle koosseisu on Eesti pikemat või lühemat aega kuulunud või kes on Eesti lähinaabrid. 26 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 135 27 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 142-145 Suur hulk Eestile tähtsaid dokumente ja arhivaale on ka hävinud või hävitatud,
Kui ta oleks mõne aasta veel edasi elanud, siis oleks uus puhastus tulnud nagu 1930. aastatel. Avalöögiks oli juba nn arstide süüasi - süüdistati Kremli arste, kes olid juudi päritolu, selles, et nad on kuritegelikult ravinud parteijuhte, süüdistati neid Stanovi surmas - see pidid käivitama juutidevastase kampaania, mis oleks edasi laienenud. Kava oli enamik juute riigiasutustest ja teadusasutustest välja puhastada. Sisepoliitiline pööre seotud ka järjest sügavama umbusuga ümbritseva suhtes. Stalin oli veendunud, et lähiajal puhkeb uus sõda, NSV Liit pidi selleks väga aktiivselt valmistuma. See tähendas ka vastava majanduspoliitika teostamist - sõjatööstuse edendamine. Vana kaardiväe üheks tähtsamaks esindajaks Molotov, jäi ka sõjaajal üheks lähimaks Stalini võitluskaaslaseks. Kui vaadata kasvõi
annaabi.ee 
