PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis asub aadressil: http://pk.emu.ee/userfiles/PKI/Oppeinfo/PAloputoojuhend2010.pdf
kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist. · Teemaotsing otsitakse mingil teemal avaldatud materjale. Sünonüümide kasut aitab teemat käsitlevaid materjale paremini leida. Kirje · Kirje reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus
kirjakeeles. Kui ajaleht avaldab uudise, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Ja kui ta avaldab poliitiku või arvamusliidri kirjatüki, siis juriidiliselt ei pea see ammugi olema korrektses kirjakeeles. Seadus seda ette ei näe. Juriidiliselt on kõik korrektne, aga kui kõik kirjutaksid korrektselt kirjakeeles, siis kogu vaatepilt muutuks väga palju ja see oleks ainult hea. Keeleteadlane Peet Nemvalts kirjutab ajalehes, et ka halvas inglise keeles kirjutatud teadusartiklit peetakse meil paremaks kui eesti keeles kirjutatut, siis on see ainult pooliti õige. Õige on, et eesti teaduse ülima kvaliteedi nimel kuulutatakse eesti keeles tehtud teadustööd juba ette väärtusetuks. Aga inglise keele kvaliteedi osas on asjad teisiti, vähemalt ingliskeelsetes maades. Iga rahvusvahelise ingliskeelse teadusväljaande toimetaja nõuab, et mu artikli oleks tingimata üle vaadanud native speaker. Ning mõne
leevendamiseks/ Link 10 Pool-akadeemiline (juhatuse otsus), normatiivmaterjal, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogus- menetletavate-eeln-ude-normitehnika-eeskiri.pdf Ülesanne 1.3 Ava Riigikogu Toimetistes ilmunud artikkel veebiaadressilt https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-24/pohiseaduse- aluspohimotted/ a) tee kõigepealt kindlaks, kas tegemist on eelretsenseeritud artikliga ja eelretsenseeritava teadusajakirjaga; "Eelretsenseeritud teadusartiklit on enne avaldamist (paberkandjal või elektrooniliselt) lugenud ja kirjaliku arvamuse andnud vähemalt üks vastavat valdkonda hästi tundev retsensent (anonüümne või autorile teadaolev), kes võib olla ajakirja/kogumiku toimetuse liige või väljastpoolt." Jah, rito.riigikogu.ee lehel, rubriik ajakirjast, on kirjas järgnev: "Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja
elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. 3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING ,,Erinevalt kõigusoojastest loomadest, kelle temperatuur muutub vastavalt neid ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumisele, on inimene võimeline säilitama oma kehatemperatuuri püsivana olenemata ümbritsevas keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest" (Roper jt 1999: 253)
sellele vastust. Tekstist selgub, kas on tegu üldtunnustatud tõsiasjaga; mõne üksiku teadlase seisukohaga või autori enda seisukohaga. Viimasel juhul on teada, kas see seisukoht on kujunenud käesoleva töö tulemusena või oli (eelnevalt) olemas muudel põhjustel. Selles osas erineb teadusartikkel oluliselt ajalehe artiklitest ja populaarkirjandusest, mis suuremalt jaolt koosnebki üldtunnustatud tõdede loendist. - Mis jäi artiklit lugedes arusaamatuks? Teadusartiklit oli äärmiselt raske lugeda ja pidin kõiki lõikusid mitu korda läbi lugema, et mõista kirjutatut. Arusaamatuks ei jäänud otseselt midagi, kuid kui öeldakse, et teadusartikleid loetakse üldjuhul kiirustades ja sageli otsitakse sealt just parasjagu huvitavat fakti pigem kui et üritatakse tajuda artiklit tervikuna, siis selle artikli puhul ma sellega nõustuda ei saa. Tekst moodustas terviku ikkagi kõikide osade kogusummana. - Võta artikli põhisõnum ühe lausega kokku.
annaabi.ee 
