keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana
Kahjuks sellist tüüpi vead tekkisid ka teises kodutöös ning refereerija ei saanud minu tööst aru. Minu kirjalikes töödes esinevad ka sõnastusvead. Esineb probleeme sõnade järjekorraga ja ka lausete tähenduse selgusega. Põhjuse ajendiks on kiirustamine ning ebakindlus, sest vahel võin ma muuta mitu korda ühte lauset ja esimest poolt ei loegi läbi. Hea näitena toon välja lause teise kodutöö kokkuvõttest: ,,Minu arvates jäi puudu selles teadusartiklis, et ei analüüsitud lääne maailma jaoks kõige ohtlikkumat terroriorganisatsiooni Al Queda." Lause mõttest on raske aru saada ja selle paremaks mõistmiseks oleks pidama kirjutama: Minu aravates oleks pidanud analüüsima selles artiklis lääne maailma jaoks kõige ohtikumat terroriorganisatsiooni Al Queda. Sedagi märkas refereerija ja kommenteeris: ,,Mitmed laused olid arusaamatult sõnastatud". Kiirustamine tekitab ka vigast öeldiste paiknemist
Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed kõigest hoolimata kuritegijateks ei hakka. Sotsiaalteaduslikud seletused Siin võib leida mehelikke, feministlikke ja emantsipeerumise teooriad.
8 3. TEADUSARTIKLITE ESITAMINE 3.1 PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON. A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994 Sven Hesle(1985) on välja toonud neli valdkonda, kus terminil „psühhosotsiaalne“ on oluline roll. Need valdkonnad on: casework- meetod, psühhoanalüütiline teooria, töötervisehoid ja pikaajaliselt ravi- või hooldusasutuses viibinute taassotsialiseerimine. Antud teadusartiklis autor püüab edasi anda mõiste „psühhosotsiaalne“ sisu nendes valdkonnades. A. Tiko toob välja erinevate autorite lähenemise sisu terminile. Casework-traditsioon koolkonnast on esitletud Mary Richmond, kes ei kasutanud terminit „psühhosotsiaalne“, kuid otsis inimlike hädade põhjusi sotsiaalsest keskkonnast ja selle eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia-alaseid teadmisi. Gordon Hamilton
· kuidas uuritakse probleemi? · missugused on uurimuse tulemused või probleemi lahendused? · missugune on nende tulemuste teoreetiline ja praktiline tähendus? Nendele küsimustele vastamine määrab ka väitekirja aegade jooksul väljakujunenud ülesehituse, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui IMRaD formaat (Introduction, Methods, Results and Discussion). Samasugune on ka teadusartikli standardformaat. Seega võib väita, et mingi uurimuse esitamine väitekirjana või teadusartiklis allub üsna selgele ja teaduslikule mõtteviisile omasele loogikale. Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku
annaabi.ee 
