füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei garanteeri, et degenereeruv uurimisprogramm ei võiks ühel hetkel taas hakata progresseeruma. Tema metodoloogia on pigem teadusajaloolase kui teadlase juhend. L metodoloogia ei luba uurimisprogramme lõpuni omavahel võrrelda ja kunagi pole võimalik öelda, et mingi programm on lõplikult võitnud või degenereerunud. 4. loeng Popper, Lakatos ja Kuhniga on suured teadusteooriad läbi. Tõendid ei määra alati teaduse kehtivust, vaid seda võib teha nt kontekst. Teadus ei ole ratsionaalne? Me kirjeldame ratsionaalsust valede vahendite abil. Alternatiiv: naturaliseeritud teadusfilosoofia
mis ulatuses avab ta tee uutele uurimissuundadele (177). Lakatosimetodoloogia toetuseks võib tuua ilmeka näite üksikjuhtumite uurimuste hulgast (näide lk 178). Viljakusastme protestid: 1. kontseptsioon on liiga ebamäärane mõõtmaks kvanitatiivselt programmi viljakusastet, 2. sellest järeldub nagu oleks viljakusaste seda kõrgem, mida ebamäärasem on teooria või programm, sest piisavalt ebamäärast teooriat või programmi saab sobitada õigupoolest igasuguse arengusuunaga, 3. teadusajaloolase jaoks on selline vahend nagu viljakusste tarbetu, sest arenguvõimalused tulevad päevavalgele siis kui neid on kasutatud ja seega programmi viljakusaste tähendab kui registreerimist, kuidas ta kujunes, 4. viljakusaste ei aita seletada teaduse kasvu, sest programmi viljakusastet saab adekvaatselt analüüsida ja hinnata ainult tagantjärele. Lk 179-181 vastab neile vastuväidetele. 3.Füüsika teooriavahetuse objektivistlik käsitlus (181-184). Chalmers pakub välja
Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne,
Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne,
Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on „kõrgem“ kõikidest teistest 61 teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne,