pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas mis on tuntud oma karmuse poolest
Kogus rikkalikult andmeid maadeja rahvaste kohta. Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik")
ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164). SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma
koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses
töötaja oskused ja teadmised muutuma koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses
*Herodotos Kreeka ajaloolane. Nimetatud ajaloo isaks. Kogus rikkalikult materjale maade ja rahvaste kohta. Säilnud teos ,,Historia, mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tole aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478 eKr. *Sokrates Kreeka filosoof. Õpetas Ateenas. Mõisteti surma vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast. Pole ise midagi kirjutanud. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele (õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Rajas 387 eKr Ateenas oma kooli (akadeemia), arendas ideedeõpetuse, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, õlimaks ideeks on hüve. Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platonilt säilinud 35 tööd. Kirjutatud dialoogivormis (,,Pidujooming", ,,Phaidon", ,,Riik"). *Aristoteles
mille mõju vahendab indiviidi isiksus kui suhteliselt püsivate tunnuste kogum. 135. Asjatundlikkus 136. ·Töönõustaminementorlus, supervisioon 137. ·Informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, mis on suunatud soorituse parandamisele ja tööl õppimisele. Lubada vigade tegemist, kuid nõuda ka nendest õppimist. 138. ·Info kättesaadavusindiviidi lugemus ja lai silmaring. Ligipääs ettevõttes loodud teadmusele. 139. ·Mitmekesised meeskonnadiga meeskonnaliige rikastab meeskonda oma teadmiste ja kogemustega. 140. ·Täiendkoolitusedkoolitaja puhul nt. andragoogika, esinemisoskused, õppematerjalide kirjutamine. 141. Loovmõtlemisoskus 142. ·Loovuskoolitused,mis sisaldavad probleemi leidmise, ideede genereerimise ja lahenduste rakendamise treenimist. Täiendab teadmisi ja muudab hoiakuid. 143. ·Rolli-eeskujudloominguliste inimeste modelleerimine. 144