mõtlejad avaldasid. Nendele tahan ma lisada mu enda definitsiooni: ''Filosoofia on täiuslik teadus ja täiuslikkuse teadus.'' See on see mõistmisele ja teadmiste rakendamisele pühendatud õppimise haru. Selle esimeseks tööks on inimintellekti tõstmine jumaliku plaani realiseerimiseni. Selle lõplikuk täiuslikkuseks on inimese kergitamine absoluutsesse uniooni Universaalse Tarkusega. Oma õpilaste täiustamise käigus, kasutab filosoofia ära igat teadaolevat teadmisvormi ning kes täiustab ennast selle printsiipides, muutub tõeliselt jumalikuks. Nagu religioon, juhatab filosoofia Jumala teadmisteni; nagu filosoofia, juhatab see Enese teadmisteni; ning nagu teadus, juhatab see teadmistele ja looduse meisterlikkusele. Paracelsuse sõnades: ''Tarkuse algus on üleloomuliku jõu algus.'' Praegusel ajastul juhatab teoloogia segadusele ning teadus lootusetule uskumatusele. Ainult filosoofia saab tuua meid Kuldsele Ajale mida otsime
ohjeldada võimuinstituudi abil. Vägivald tuleb riigi kätesse anda: "riik on vägivallamonopoli valdaja", nagu märgib Max Weber (Goodwin 1994: 574). Eeldus inimese halbusest (või siis rumalusest) on kõige alus: kui aktsepteerida võimu, võib sellele tuginedes põhjendada iga riigiinstitutsiooni ning kummutada pea kõik anarhistlik-kriitilised väited. Kui see eeldus on tõsi, on riik vajalik. "[I]deoloogia- mõiste taga [on] nostalgia justnagu-läbipaistva teadmisvormi järele, mis oleks vaba kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide
Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid
Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid
Vahel ei sobitu need klassikaliste reeglitega, kuid mitte alati. Kuid ikkagi tekitab see kahtlusi tema kriitikute seas. Näiteks astroloogia või voodoo uurimine ei too ilmselt mingisugust praktilist kasu tänapäeva materiaalsele maailmale. Kuid Feyerabendi käsitluse muudab tulemuste rikkaks just indiviidi vabaduse rõhutamine. See tähendab seda, et on olemas suur vabadus takistamatult valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel. Iga inimene valib ise just endale kõige sobilikuma teadmisvormi. Feyerabendi arvates tuleks näiteks koolis õppida teaduse kõrval ka teisi inimese teadmisvorme nagu näiteks arhailisi müüte. Nii on inimesel selgem näge- mus otsustada endale kõige kasulikum teadmine. Vabaduse mõiste on paraku keerulisem, kui pealtnäha paistab. See ei sõltu ainult valikuvabadusest. Näiteks inimese vabadus võib sõltuda ka sellest, et missugune positsioon tal ühiskonnas on ja muidugi on olemas peale selle ka veel muid väliseid tegureid
annaabi.ee 
