ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmi 4.)Ei ole. Puudub ainult oskus nende lahendamiseks. 5.)Tuleb välja töötada süstemaatiline probleemide lahendamise strateegia. 6.) · Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine. · Liigne probleemile mõtlemine muudab probleemi inimese jaoks tähtsaks. · Sündmuse matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine. · Andmete saamise aeglus püsimälust. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid.
• treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid • probleemi püstitamise abil ergutab treener õpilasi tunnetuslike ja spordiülesannete lahendamisele • organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur iseseisvus. Peamised vormid on treening ud, mängud ja võistlused. Oluline on teadmiste, oskuste ja vilumuste kasuta mine võistlustel. 6. Noorsportlaste tegevuste tulemuste kontrollimine, enesekontrollivõime väljatöötamine neil
Ta võib kõike näha, kõike teada ja kõikjal olla, kuid ei tee seda alati. Vahel esitab ta küsimusi, millele ta iga kord vastata ei oska - proua Vauquer' pansioni ja pansionäride tutvustusest küsimärke kokku lugedes saab neid päris arvukalt. Juba romaani avalõi-gu järel nihkub vaatepunkt nõnda väliselt positsioonilt sisemisele. Jutustaja tunneb proua Vauquer' pansioni küll ulatuslikumalt kui kes tahes sealsetest elanikest üksikult võttes, kuid ei ilmuta teadmi- si, mida ühel või teisel pansionäril ei võiks olla. Lugeja ei näe tervet pansioni, näiteks perenaise enda ruumidesse ta ei ,,pääse". Samuti piirdub pilt, mille lugeja pansionäridest saab, (esialgu) ainult olevikuga, ajaga, millest jutustus algab. Ainus, kelle ellu heidetakse romaani alguses pikem tagasivaateline pilk, on Goriot ise. Kuid ka tema puhul ei ole ülevaade terviklik. Goriot' kõige varasematest aastatest ei kõnelda ning
teadmistest antud organismirühma kohta ja püüdes rakendada loogilist mõtle- mist võime välja praakida need puud (kladogrammid), mis on selgelt vastu- olus seniste teadmistega. Näiteks saab vähetõenäolisteks pidada arengupuid, milles mingi komplitseeritud struktuuriga organ tekib paralleelselt mitmes või isegi paljudes klaadides. 8.16. Leides või valides mingi juuritud kladogrammi (puu, fülogeneesihü- poteesi), ei tohi piirduda ainult puu topoloogia, selle struktuuri teadmi- seks võtmisega. Iga kladogrammi sõlmevahe (kahe harunemispunkti või harune- mispunkti ja terminaalse taksoni, s.t. harutipu vahe, mida kujutab sirg- joon) tähendab teatud tunnuste teatud muutusi, transformatsioone. Me üt- leme, et need muutused toetavad (support) muutuskohast ülalpool olevat klaadi ehk haru. Need tunnuste muutused kantakse kladogrammile (enamasti) nii: sõlmevahet märkivale joonele tõmmatakse lühike ristkriips ja selle juurde märgitakse muutunud tunnuse number
teerimiseks juba ainuüksi nurkade võrdsusest. Tõepoolest, järgnev joonis peaks seda tõest fakti veelgi veenvamalt esitama: Kasulik on märgata, et kuna kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi, piisab kolm- nurga kõikide nurkade kindlaks määramiseks tegelikult ainult kahe nurga teadmi- sest. 210 proportsioonid ja kolmnurgad Kuidas on omavahel seotud sarnaste kolmnurkade küljed? Nagu mainisime, võib sarnaseid kolmnurki suurendamise ja vähendamise teel võrdseteks muuta ning võrdsetel kolmnurkadel on muidugi võrdsed küljed. Geomeetriliste kujundite suurendamisest ja vähendamisest võib aga mõelda liht-
tamisega tegelevates ettevõtetes või konkreetselt ettevõtetes X, Y ja Z. 6. Ülaltoodut kokkuvõttes on konkurentsipiirangu näol tegemist oluliselt töötaja õigusi pii- rava kokkuleppega, mille sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui: • piirang on vajalik tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks; • tegemist on tööandja õigustatud huviga ehk töötaja töösuhtes omandatud teadmi- sed võivad tööandjat oluliselt kahjustada; • piirang on mõistlikult ruumiliselt (geograafiline ulatus), ajaliselt (kehtivuse aeg) ja esemeliselt piiritletud (kokkuleppe objekt). Näiteks on ära määratletud, kus piirkon- nas tegutsevad konkurendid; kaua konkurentsipiirang kehtib; mis tegevusalal on töötamine keelatud; kes on konkurendid jne; • piirang on töötajale äratuntavalt piiritletud ehk töötaja saab selle sisust aru. 7
annaabi.ee 
