sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt, inimesi ning nende lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta. KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida. RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt.
(Originaalis Divisadero, 2007); tõlkinud Urve Hanko 2. Annotatsioon Antud raamatus on minevik ja olevik omavahel pidevalt põimunud. Kuigi lool ei ole jutustajat, on lugu vahelduvalt vaadatud läbi erinevate tegelaste silmade. Teos algab noore õe Hanaga. Aasta on 1945 ning sakslased on jätnud oma miine ja pomme kõikjale, seega on tegemist vägagi ohtliku piirkonnaga. Miskipärast on Hana siiski otsustanud jääda oma patsiendi juurde villasse, teadamata oma patsiendist suurt midagi. Vaid teatud viisakusreeglite ning kõne abil saab ta aru, et tegemist on inglasega. Vaikselt hakkab patsient rääkima oma minevikust ning tuleb välja, et tema nimi on Almasy. Lugu hüplebki mineviku ja oleviku vahel, milles Almasy räägib oma minevikus juhtunud imelisest, kuid traagilisest armastusloost naisega Katharine. Nimelt ei olnud nende elu niisama lihtne – Katharine, olles abielus Geoffrey Cliftoniga, pidi afääri Almasyga hoolikalt varjama
Osutab meie füüsilisele kogemusele puudest.(PUU NÄIDE) Väärtus on relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega diferentsiaalne, st seda saab määratleda vaid läbi eituse-suhtes teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutumisega. Mingi sõna on naiselik mehelik. Ütleme tihti endale teadamata seda selle sõna sootunnuste järgi. PEIRCE Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B Interpreteeritava mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmainsuse vorm. Moodustajateks 3korrelaati: esimene-traadilise suhte esitis teine-selle Objekt kolmas-Interpretant(tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteeritavas subjektis.) Tõlgend ei ole alati individuaalse kogemusega seotud.
Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad pruunid triibud ja tähnid
Õues maalitu maalis maalist ta toas hiljem üle,kuna pilte eksponeeriti ju sees. Ta maalis kiiresti et jäädvustada esmast muljet, mida motiiv talle avaldas. Esimene mulje on kõige tõelisem ja eelarvamustevabam. Monet' soovitas mitte maalida esemeid ja sündmusi, vaid värvilaike. Püüdke unustada millised esemed teie ees on, mõelge et see on sinine ruut või roosa ristkülik. Monet' soovis et ta oleks pimedana sündunud ja siis äkki nägijaks saades maalida teadamata mis esemed ta ees on. Selles on näha Ruskini mõju Monet'le kuna esimese arvates maali tehniline kogumõju oleneb sellest kuivõrd me suudame taastada oma silma süütuse. Lapseliku taju, lamedad plekid, teadvustamata mida need tähendavad, nagu näeks pime neid esmakondselt. Manet, Baudelaire ja kunstnik kui flaneur Degas' maal "Concorde'i väljak" kompositsioon on ebatäiuslik,mis teebki selle huvitavaks. Vaataja on justkui sattunud juhuslikku stseeni