· Teabelevipoolsed ja vastuvõtjapoolsed võimalused peavad ühtima. · Televisiooni nn. prime time on 19:00 22:30. Isiksuse teabeväli · Teabevälja vundamentaalne osa MINA, see mis sa kodust kaasa oled saanud (F) · Spetsialiseeritud teabevälja osa see osa, mida mõjutavad sõbrad, õpetajad, koolikaaslased (S) · Operatiivne teabevälja osa kõik see, mis sinu ümber toimub; korrastamata; juhuslikud sündmused (O) Teabevajaduste struktuur: · Tegevuse subjekt (isiksus, grupp), tema eesmärgid, vajadused, teadmised. · Tegevuse toimumise viis. · Materiaalne keskkond. · Sotsiaalne ümbrus (tegevuse käigus kujunevad suhted teiste inimestega). · Sotsiaal-kultuuriline keskkond (antud ühiskonnas valitsevad sotsiaal-majanduslikud suhted; antud ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid ootused, üldised teadmised jms.) Teabevajaduste liigid:
kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi; · materiaalset keskkonda;
MEEDIA KOGEMUSE VAHENDAJANA eri meediumid on erinevate märkide tähenduse eeldusega. Meedium ise organiseerib meie kogemus. TEABEVAJADUSED JA TEABEVÄLI milleks kõik see? Kõige esimeseks n-ö tungiks on ellu jääda. Kõik loomad on tähelepanelikud ohu suhtes. Inimvajaduste hierarhia. Info-igale poole. Teabevajadus ja midagi teada saada on inimesel kogu tegevuse läbiv innov. Osa hangib teistega suheldes, osad läbi institutsioonide(nt kool) TEABEVAJADUSTE ARENGU TEGURID *isiku areng, haritus see,kuidas temas ärkab teabevajadus *isiku tegevuse ja suhete iseloom ja keerukus *isiku liikuvus *keskkonna keerukus *keskkonna muutumise ulatus ja kiirus TEABEVÄLI in. keda ümbritsevad infoallikad. Püüab neid ise mingi loogika järgi korrastada. Teabevälja stuktuur: *põhidinensioonid teadmised, väärtused, normid, mallid. *kihid *teabe allikad käitumismustrid on asju, mis on alati meie kindla väärtusega seotud ja mis on pühad
Läbiv teema ,,Kultuuriline identiteet" roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi väärtustamine, diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine. Läbiv teema ,,Teabekeskkond" oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine; kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine; meedia toimimise ja mõju teadvustamine; avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivate reeglite tundmine ning autoriõiguste kaitse järgimine. Läbiv teema ,,Tehnoloogia ja innovatsioon" tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; tehnoloogiate
(märksüsteem.(filmikeel Meedia kättesaadavuse ja kasutamis ning kommunikatsioonprotsesside korraldamise kindlal viisil tagavad teabelevi institutsioonid(kool, teater, ajakirjandus). Teabelevi on korraldatud, koosneb .inimestest, kellel on rollid, ressursid .Teabelevi institutsioonid arenevad ja muutuvad koos tehnoloogia ja ühiskonnas muutumisega .Meedia valib välja teemad, millest kirjutada, seda tuleb teha hoolikalt (Teabevajaduste liigid(üleval Süsteem 1 ja 2 mõtlemine Info ülekandemehhanismid: geneetiline informatsioon, kultuur märkides, tekstides, esemetes talletatud inimeste kogemus, vahetus suhtluses jagatud kogemus, isiklik vahetu kogemus Elavikust võib mõelda kui kujuteldavast subjektiivsest tegelikkusest, milles inimesed elavad, .väljendub hinnagutes, kujutlustes, eelistustes, hoiakutest .... Et see aga mõjutab inimeste käitumist, siis on elavike ülesehitusel ühiskonna toimumisel