Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi; · materiaalset keskkonda; · sotsiaalset ümbrust, tegevuse käigus kujunevaid suhteid teiste inimestega; · sotsiaalkultuurilist keskkonda (ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused,
· Sotsiaalne ümbrus (tegevuse käigus kujunevad suhted teiste inimestega). · Sotsiaal-kultuuriline keskkond (antud ühiskonnas valitsevad sotsiaal-majanduslikud suhted; antud ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid ootused, üldised teadmised jms.) Teabevajaduste liigid: · Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. · Vajadus enesetunnetuse järele. · Vajadus tegevusjuhiste järele. · Vajadus reguleerida oma suhteid. Teabevajaduse rahuldamise allikad: · Geneetiline informatsioon (pärilikul teel omandatud ja bioloogilistes struktuurides talletatud info). · Vahetu kogemus (inimese praktilisest tegevusest hangitud info). · Vahendatud ühiskondlik kogemus (õppimise ja suhtlemise kaudu omandatud info) Ringhääling jaguneb: · Era (TV3, Kanal2, Sky Media (Sky +, Energy...), Trio (Elmar, Kuku, Uuno, Eeva...) jne...) · Avalik-õiguslik (ETV, ER (Vikerraadio, Raadio 2, Raadio Tallinn, Raadio 4 jne...))
kindlamalt korraldada üht või teist tehingut, siis on ta sunnitud pöörduma selle suure, kauge ja tundmatu õiguse poole. Üllatav küll, aga vaatamata raskustele nii lihtsale ja üldisele küsimusele vastamisega, isiku õiguslikult koormatud probleem saab reeglina edukalt lahendatud. Miks nii? Aga selle pärast, et niiviisi on asjad ka teiste inimeste loodud suurte, kompositsiooniliste ja süsteemsete asjadega: näiteks, kui me kasutame Internetti mingi teabevajaduse rahuldamiseks, siis pole meil vaja teada, mis asi on Internet ja mida kõike muud seal võib olla /…/ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige kursi leiab, ja jätkab oma mõttekäiku) Kuid veidigi järele mõeldes on igaühele selge, et kõigi
2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskkonda .1 Enesetunnetus .2 Vajadus tegevusjuhiste järele .3 Vajadus reguleerida oma suhteid teiste inimestega .4 Seda kujundab ka inimese kujutlusevõime, loov suhtumine ümbritsevasse maailma. Vajadus uue teabe .loomise järele elamuste väljendamine .Teabevajaduse rahuldamise allikad Geneetiline informatsioon .1 Tegevusest tulenev vahetu kogemus .2 Vahendatud ühiskondlik kogemus õppimine, suhtlemine .3 Inimesed on tootnud materiaalsed esemed, see on teabe talletamine, mis kannatab ka inimlikku kogemust nende kasutamine. Kombed, tavad säilitavad ja kannavad edasi seda teavet ja kogemust. Jäljendamine. Märgisüsteemid keel ja selle märgid(pildid, helid). Nende asjade säilitamine,
kindlamalt korraldada üht või teist tehingut, siis on ta sunnitud pöörduma selle suure, kauge ja tundmatu õiguse poole. Üllatav küll, aga vaatamata raskustele nii lihtsale ja üldisele küsimusele vastamisega, isiku õiguslikult koormatud probleem saab reeglina edukalt lahendatud. Miks nii? Aga selle pärast, et niiviisi on asjad ka teiste inimeste loodud suurte, kompositsiooniliste ja süsteemsete asjadega: näiteks, kui me kasutame Internetti mingi teabevajaduse rahuldamiseks, siis pole meil vaja teada, mis asi on Internet ja mida kõike muud seal võib olla /.../ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga 167 sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige
annaabi.ee 
