Üldinfo Kõne esitas Ameerika Ühendriikide Suursaadik Joseph DeThomase Ameerika teabepunkti avamisel Narva Keskraamatukogus 24.märtsil 2004.aastal. Joseph DeThomas kõneles esimesest Ameerika teabepunkti avamisest Eestis. Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid. Kõne Asekantsler Pärn, maavanem Raidma, linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad. Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt Eestis
mitme- sugused veelinnud. Piirkonnas on kokku kohatud 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas. Piirangud külastajatele Lõket võib teha ja telkida ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Massiürituste korraldamiseks on vajalik saada luba kaitseala valitsejalt. Arvestada tuleb kalapüügiks kehtivate piirangutega. Seotud objektid Looduskeskus Emajõe-Suursoo looduskeskus Lõkkekoht Kantsi lõkkekoht, Koosa lõkkekoht Teabepunkt Emajõe-Suursoo teabepunkt Õpperada Emajõe õpperada (2,5 km) Tänan tähelepanu eest!
.......................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune
erinevatest raietest, puu- ja põõsaliikidest, metsade mitmekesisusest ja Koseveski rattarada (20 km), mis kulgeb mööda metsateid ja sihte, rajale jäävad mitmekesised metsamassiivid, jõed, puhke- ja lõkkekohad. · Koseveski looduskeskuses valmistatakse ette viiakse läbi loodushariduslikke programme puhkeala erinevates piirkondades ja ka Elistvere loomapargis. Kääpa külas on 15. maist kuni 15. septembrini avatud Saare teabepunkt, mille juurest saab alguse Kaiu rattarada (45 km), mille teele jäävad Kaiu mõhnastik oma vahelduva maastikuga, erinevad metsakooslused, Sõõru küla koos oma 100-aastase tulevalvetorniga, Pala küla ja Kääpa küla, kus võib aeg-ajalt kohata kratte ning käia Kalevipoja teemapargis ja muuseumis. Endise Vara metskonna maile jäävad Kukemetsa metsaonn ja Kärgandilõkkekoht. Neid ühendab 30 km pikkune Selgise rattarada, mille teele jäävad mitmekesised
õpilastele kui ka täiskasvanutele. Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel lahendatakse erinevaid probleemülesandeid, tehakse lihtsamaid katseid, täidetakse töölehti, koostatakse postreid, loovtöid, mängitakse keskkonnamänge. [12] Rajatud on avalikud igameheõigusel toimivad külastusobjektid – looduse õppe- ja matkarajad ning laagri- ja lõkkeplatsid. Karula rahvuspargis on ka külastuskeskus, mis asub piirkonna suurima järve - Ähijärve ääres. Keskuses on avatud teabepunkt, kus antakse aja- ja asjakohast nõu rahvuspargi külastuse planeerimiseks ja kõige ajakohasemat infot kaitseala külastusvõimaluste kohta. [13] 12 Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Ähijärve külas paikneva külastuskeskuse lähedal asub laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkoolilastele. Rajal on loodust vahendavad infotahvlid,
Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel lahendatakse erinevaid probleemülesandeid, tehakse lihtsamaid katseid, täidetakse töölehti, koostatakse postreid, loovtöid, mängitakse keskkonnamänge. [12] Rajatud on avalikud igameheõigusel toimivad külastusobjektid looduse õppe- ja matkarajad ning laagri- ja lõkkeplatsid. Karula rahvuspargis on ka külastuskeskus, mis asub piirkonna suurima järve - Ähijärve ääres. Keskuses on avatud teabepunkt, kus antakse aja- ja asjakohast nõu rahvuspargi külastuse planeerimiseks ja kõige ajakohasemat infot kaitseala külastusvõimaluste kohta. [13] Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Ähijärve külas paikneva külastuskeskuse lähedal asub laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkoolilastele. Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.
Emajõe Suursoo kaitseala (joonis 14) on valitud tüüpiliseks näiteks looduslikult piiritletud kaitsealast, kus külastustegevust oleks võimalik suhteliselt täpselt määratleda ning kontrollida tänu täpsele külastusseirele. Kaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe deltasoostik. Külastusloendus Emajõe Suursoo külastuskeskuses ja matkarajal Kaitseala põhiliseks huvikohaks on Kantsi kõrtsi rajatud RMK Emajõe Suursoo külastuskeskus- teabepunkt, kuhu külastustegevus on kontsentreerunud. Kavastu küla kõige idapoolsemasse ossa, endises Kantsi kõrtsis paiknevasse külastuskeskusesse viib tupiktee, kus võiks läbi viia automatiseeritud autoloendust. Autoloendust saaks korraldada ka külastuskeskuse väravate taga, kuhu on rajatud parkla 20-le sõiduautole, ning kust saab alguse 2,5 km pikkune matkarada. Matkarada on varustatud raja alguses suure infotahvliga, kus käib valdav osa külastajatest
annaabi.ee 
