funktsionaalsed omadused; säilitamistingimused; "värskus"; toitaineline kvaliteet; ohutus; rahaline väärtus. ·Rahvatervishoid hügieeniline kvaliteet e. ohutus; toitaineline kvaliteet; seadusandlikele aktidele vastavus Toiduhügieen versus -kvaliteet ·Toit on kvaliteetne, kui ta on: ·ohutu ·toitainete koosluselt sobilik ·maitsev, omase lõhna ja välimusega ·kergelt valmistatav ·kergelt kättesaadav ·eetiline ·tarbija eelistustele vastav Tavatoidus konkreetse tervistava komponendi hulk võib olla: kõikuv; liiga madal füsioloogilise efekti saavutamiseks; raskesti omastatav. Funktsionaalne toit: Tavatoit, mille bioväärtust on suurendatud; Sihitud toime - mõjustab konkreetseid füsioloogilisi funktsioone; Toimeaine kogus on stabiilne/optimeeritud; Efekti saavutamiseks vajaliku aktiivse komponendi doos on kindlaks tehtud; Positiivne toime dokumenteeritud. Definitsioonid
Eritoidud on: · imikutoidud (ette nähtud kuni üheaastasele lapsele) · väikelapse toidud (ühe kuni kolme aasta vanuse lapse toidud) · sportlaste toidud · laktoosivabad toidud laktoositalumatuse korral · diabeetikuitele ette nähtud toidud · gluteenivabad toidud tsöliaakiahaigetele · kehakaalu alandamiseks ette nähtud vähendatud energiasisaldusega toidud Fittoidud Fit-toidud on enamasti toidud, millele on lisatud tavatoidus tihti puudujäävaid toitaineid, näiteks mineraalained, vitamiine, kiudaineid, täisväärtuslikku valku jt. toitaineid. Fit-toode võib sisaldada ka rohkem valku ja vähem rasva, seetõttu on toote energiasisaldus tavatoote omast madalam (Liebert 2008). 5 ,,Light" väide Eestis on levinud väide "light" (lahja, kerge), mis vastab "vähendatud" mõistele, see
Kui number tuleb väiksem, on pakendil toodud number tõenäoliselt suuremate koefitsentidega arvutatud (9,0 vs 8,5 ja 4,0 vs 3,5) – ei ole õige, kui ei ole tegu just ravi- või kvaliteettoiduga. Vaata söötmisarvutust konspektist!! Energiatihedus – kui palju kaloreid on teatud koguses toidus. Alla 3500 kcal/kg loetakse dieettoitudeks. Kõrge energiatihedusega toidud – 3800+ kcal/kg (neis on vitamiinikogus sama suur kui tavatoidus ning need on eeldusel, et koeral on kõrge energiavajadus ning ta sööb ka seda toitu normaalses koguses). Koer sööb vastavalt energiavajadusele. 3.10.Koerte energiavajadus PE – puhkeenergia (seedimise ajal), koer ei tee midagi, puhkab ja seedib. Valem kehtib koertele 2-45 kg. Sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest – ainevahetuskiirus, suurus, vanus, toidu koostis jne jne. ME ( kcal ) =30 x kehamass ( kg ) +70=30 x 20+70=670 kcal
Naatriumi sisaldavad naatriumglutamaat, sojakaste, soolvesi, küpsetussooda (naatriumbikarbonaat), marineeritud toidud, parmesan, puljong, suitsetatud produktid, konservid ja valmis kastmed ning maitseained. Ära tarbi konserveeritud toite, eriti valmis suppe ja puljongit, nendes on tavaliselt äärmiselt kõrge naatriumisisaldus. Me oleme harjunud soola tarbimist jälgima, aga sama oluline on jälgida kaaliumi tarbimist, eriti kõrge vererõhuga isikutel. Kaaliumi ja naatriumi suhe on tavatoidus väiksem kui 1:2. Optimaalne oleks umbes 5:1, ideaalne on aga veelgi suurem kaaliumi ülekaal. Seega on tegelik kaaliumivajadus üle kümne korra suurem kui selle keskmine tarbimine. Samas puudub oht toiduga liiga palju kaaliumi manustada, niisiis võib julgelt näiteks rohkesti kaaliumi sisaldavat banaani või õuna süüa. Puu- ja juurviljades on kaaliumi ja naatriumi suhe tugevalt kaaliumi kasuks (näiteks õunas 90:1, banaanis 440:1, porgandis 75:1, apelsinis 260:1, kartulis 110:1) -
liialda ühegi toiduga. Kui palju magusat võib süüa? Täiskasvanul on olenevalt energiavajadusest (näiteks 2000 kcal või 3000 kcal) mõistlik süüa päevas kokku maksimaalselt 50-75 grammi ehk vastavalt energiasoovitusele umbes 10-15 teelusikatäit lisatud suhkruid. Lastele on soovituslikud kogused veelgi väiksemad. Suhkruga liialdamine ei tähenda kliinilist sõltuvust suhkrust. Esiteks ei ole teada, et suhkur või mõni teine tavatoidus olev aine sõltuvust tekitaks. Näiteks alkoholi, kokaiini ja suitsu sees on teada konkreetsed kemikaalid, millel on oma sõltuvust tekitav mõju. Suhkur on üks paljudest toitainetest, mida inimene vajab oma tööks. Teiseks on loomkatsed näidatud, et tavalised sõltuvust tekitavad ained muudavad käitumist, näiteks võimalusel sisustavad rotid kogu oma elu kokaiini tarbimisega. Kui rottidele anda pidev ligipääs suhkrule, siis nad küll eelistavad tüüpilise
annaabi.ee 
