Harjutus PowerPointis Gert Kaasik Tekst Muuda kõikidel slaididel pealkirja suurus 46-ks, pane vari ja muuda teksti värvi ja fonti Tavateksti suurus muuda 34-ks, muuda ka fonti ja värvi Gert Kaasik Muuda täpploetelu täpid Muuda lõiguvahe 10 puntiliseks 2 Taust Esimesele slaidile pane taustaks vabalt valitud pilt, aga arvesta, et tekst paistaks välja Ülejäänud slaididele loo oma taust, ära kasuta valmiskujundusi
vahemaad. Kirjastiil, ehk FONT, igal fondil on oma nimetus, kui on tarvis valida font Arial, siistuleb loetelust otsida Arial, enne tuleks valida tekst, millele soovite seadet rakendada. TÄHTEDE värv. Joone stiil. Valides Ainult sõnad jäävad jooneta tühikud. JOONE värv. Kui tekst on alla joonitud, siis on võimalik muuta ka joone värvi. tavateksti muutmine TRÜKITÄHTEDEKS. Üla- ja alaindeks. Kõik lõigu kohta käiv, rakendamiseks tuleks valida soovitud lõik, või kogu teksti puhul kasutada kiirklahvi CTRL+a Teksti joondamine, vaikimisi vasakule. VALITUD lõigu taane vasakult ja paremalt. Võimalik määrata näiteks esirea taane terves dokumendis, sellisel juhul tehakse peale igat enter nupu vajutust taandrida automaatselt. Ridade vahe, siit on võimalik määrata 1,5 kordne reavahe, mis on nõutud Ametikooli
Kui arvuti abil, siis on targem kasutada seriifideta fonti - näiteks Arial - sellised on arvutiekraanil kergemini loetavad. Paberile trükitu puhul on aga kergem lugeda seriifidega fonte - näiteks Times New Roman. Ülejäänud tööriistariba lahtrite-nuppude tähendused on sellised: 1. Kirja suurus (Font Size) - seda mõõdetakse punktides, mis on spetsiaalne kirja ja selle elementide suuruse mõõtühik. Kirja ei tohiks väga suureks ega ka väga väikseks muuta. Hästiloetava tavateksti suurus võiks olla vahemikus 10-12. Pealkirjad võivad olla suuremad kuid mitte üle 18 punkti. 2. Kirjastiili täpsustus (Font Script). Paljudel fontidel on kas piirkondadele või kirjasüsteemidele kohandatud eriversioonid. Meile sobib hästi Baltic. 3. B (Bold) - rasvane kiri. 4. I (Italic)- kaldkiri 5. U (Underline)- allajoonitud kiri 6. Kirja värv (Color) 4 2.3 Teksti joondamine
... on prefikskoodide üks liik. Huffmani kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. Tulemusena saame informatsiooni kirjeldatud esinemistihedust eelistaval ja minimaalset tähemärkide hulka kasutaval alusel. Informatiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihendusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%). Kodeerimistabel: Tähemärk ' ' nr(32) | binaarkood:00100000 | uus binaarkood:111 Tähemärk 'a' nr(97) | binaarkood:01100001 | uus binaarkood:001 Tähemärk 'e' nr(101) | binaarkood:01100101 | uus binaarkood:000 Tähemärk 'f' nr(102) | binaarkood:01100110 | uus binaarkood:1101 Tähemärk 'h' nr(104) | binaarkood:01101000 | uus binaarkood:1100
juhendist Uurimisülesanded: üliõpilastööde liigid, teema valik, töö kava, töö keel. Lisaks eelpool mainitule on tutvutud õppekavaga, erinevate akadeemiliste artiklite ning vastava sisuliste teatmeteostega. Erilist rõhku on pööratud grammatiliselt korrektsele kirjapildile. 3 Töö on jaotatud neljaks osaks. Esimeses osas vaadeldakse milline on tavateksti korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi
omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega. Bilansi visuaalne vorm Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab. Tavaliselt on bilanss koostatud tabelina või ülalt alla ridade esitlemisega (no oleks ikka raske ju küll taga ajada numbreid mööda tavateksti). Bilansi päises peaks olema nimetatud firma nimi, soovitavalt äriregistrikood ja dokumendi pealkiri bilanss ning kirjeldatavate arvandmete fikseeritud kuupäev, kuu ja aasta. Bilansi juurdekuuluvaks osaks (nagu autol rool) on kasumiaruanne. Kasumiaruanne peaks olema kujundatud samas stiilis bilansiga, andmed samuti päisesse lisatud. Bilansi valem Kuna on reegel, et bilansi mõlemad pooled, nii aktiva kui passiva, peavad olema
Huffmani kood – sarnane morse koodiga, aga on binaarne - muutuva pikkusega kood. Liiasus on võimalik saada nullile väga lähedale või nulliga võrdseks. Huffmani kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. Informatsiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihedusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%). 11. Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). RLE – Run lenght encoding – pannakse kirja jadad, mitte iga piksel ükshaaval. Näiteks 1. rida 1:512 pikslid väärtus on 0. Kasulik kasutada binaarnse pildi puhul (kaks võimalikku väärtust 0 ja 1). Pilt – ruumiline signaal. Väärtused ei muutu ajas vaid piki koordinaate. Kantakse üle jadana
annaabi.ee 
