Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ideed. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid
publiku tundeelu raputama. Kehakunsti oli ette valmistanud häppeningide traditsioon. Häppeningis on rõhk improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel, Kahtlemata võis kehakunsti käsitleda kui avalikku irvitamist kunstiinstitutsioonide üle, aga ka püüet neist lahti rabeleda, osavalt ära kasutades kunstipubliku äärmiselt üleskruvitud huvi kunstniku isiku vastu. Tavaliselt keha tegi või sellega tehti midagi, kuid nii, et tavateadvuse jaoks poleks selles teos mingit mõistlikku sihti. Bruce Naumann tegi hologrammfotosid oma näost, mida ta sõrmedega venitades moonutas nii palju kui võimalik. Vito Aconci hoidis pikalt hinge kinni või astus teatud arv kordi taburetile, neid sündmusi hoolikalt dokumenteerides. Dennis Oppenheim päevitas supelrannas, avatud raamat kõhul, ja laskis end pildistada enne ja pärast päikesepõletuse ilmnemist.
Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda
Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda
Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest „kõrgem teadvus“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda
annaabi.ee 
