Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Näiteks: Kuubas, Põhja Koreas; Liibüas; Iraanis. Turumajandus
väga piiratud ulatuses Turumajandus: majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` Plaanimajandus: algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanudslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema aursaamise kohaselt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majanudsellu, nimetatakse segamajanduseks. 3
tooteid ja teenuseid, kui palju ja millise kvaliteediga ning millal peab valmistama. Kuidas toota küsimusele vastus peab näitama kuidas hüviseid valmistada. Milliseid ressursse ja tootmistehnoloogiaid kasutada. Kellele toota küsimuse vastus on seotud esimese küsimusega. Kellele valmistatavad tooted ja teenused on suunatud. Vastavalt sellele, kuidas ja millise institutsiooni toimub vastuste leidmine majandusküsimustele jaotatakse majandussüsteemid traditsiooniliselt: ● tavamajanduseks; ● käsu ehk plaanimajanduseks; ● turumajanduseks; ● segamajanduseks. Tavamajandus on kõige vanem ja algelisem majandussüsteem. Majanduslikele küsimustele leiti vastused hõimkonna tasandil. Käsu ehk plaanimajanduse aluseks on majanduslikele küsimustele vastuste leidmine ühe keskse institutsiooni (riigi )poolt. Turumajanduse aluseks on eraomandus. Tootlikud ressursid kuuluvad erasektorile. Segamajandus on majandussüsteem mis
nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. Seletatud ja tundmaõpitud seadusi tuleb ka üksikute majandussubjektide huvides kasutada: sellega tegeleb rakenduslik majandusteadus. (Hõlmab valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne). Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt.
vähemalt kellelegi ette heita. Tal on alati võimalus talitada järgmisel kevadel vastavalt oma muutunud soovidele. Järelikult on taolise majandussüsteemi puhul nii tootlikud ressursid kui loodud hüvised jaotunud efektiivseimal võimalikul moel teenides ja maksimeerides parimal viisil kõigi ühiskonnaliikmete (sotsiaalset) heaolu. Olgu kohe öeldus, et kõik teised ressursside paigutuse ja turu toimimise mehhanismid on võrreldes Robinsoni omaga ebaefektiivsed. Tavamajandus Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Ajalooliselt on see kõige vanem majandussüsteem. Kogu majandus on üles ehitatud tavadele, traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast nii, et neid on juba aastasadu kui mitte aastatuhandeid niimoodi tehtud. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Majanduse põhiküsimused
kus tarbijad ja tootjad langevad kokku. See tähendab, et inimesed valmistasid kõik vajaliku endale ise. Kui vaja, kutsuti naabrimees appi. Sellist majandust kutsutakse ka vahel "Robinson Crusoe" majanduseks. Lisaks võis vanadel aegadel (ja miks mitte ka praegu) kohata ka majandusi, kus majanduslik käitumine oli allutatud uskumustele, kommetele, veendumustele. Sellist majandust nimetatakse tavamajanduseks. Reaalselt on kõikides ühiskondades tegemist segamajandustega, kus on esindatud kõikide majandussüsteemide elemente. Valdavalt siiski on kasutusel turumajandussüsteemid, kus rohkemal või vähemal määral on ka käsumajanduse elemente, st avalik sektor sekkub turumajanduse toimimisse eesmärgiga aidata kaasa turu tõrgeteta funktsioneerimisse ja tagada sotsiaalne õiglus ühiskonnas.
annaabi.ee 
