Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi - konstruktsiooniterased C=0,05-0,65% - tööriistaterased C=0,7-1,35% 2. Süsinikusisalduse järgi - madalsüsinikterased C 0,25% (ei karastu) - kesksüsinikterased C=0,25-0,6% -kõrgsüsinikterased C > 0,6% 3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest) - tavakvaliteetterased S 0,05%, P 0,04% - kvaliteetterased S 0,035%, P 0,035% - kõrgkvaliteetterased S 0,025%, P 0,025% - eriti kõrge kvaliteediga terased S 0,015%, P 0,025% 4. Termotöötlemise järgi - tsementiiditavad terased C 0,25% - parendatavad terased C=0,3-0,5% Legeerterased – legeerivate elementide sisaldus alla 5%. Legeerkonstruktsiooniterased: tsementiidivad, parendatavad(karastusjärgne kõrgnoolutus),
eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised, füüsikalis- keemilised, tehnoloogilised ja elektrilised omadused. Eurostandardi EN 10020 järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi- legeerterased ja mittelegeerterased ( tuntud ka süsinikterastena). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi (fosfor ja väävel): a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. Legeerteraseid kasutatakse samades kohtades kus mittelegeerteraseid, kuid legeerterased erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest. Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) jt. Legeervääristeraste
Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: -nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- toidi süsinikusisaldust terastes, -nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, -nad avaldavad mõju muutustele terase termo- töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased Legeerteraste kasutusalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest. a) Ferriit (F) süsiniku tardlahus a-rauas.Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%
Legeeritud malm GGL Hb Rm Ar TERASED 14.Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi? Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. 15.Kuidas mõjutab süsiniku sisaldus terase mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi? Alla 0,5% C sisaldusega terased ei karastu, halvasti valatuvad, halvasti keevitatav ja üle selle protsendi sisalduse on normaalne
Konstruktsiooniterastes 1...2%, tööriistaterastes ca 12%. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8... 10%. - teraste liigitus: mittelegeerterased, legeerterased; Mittelegeerterased. Kooskõlas Eurostandardiga (EN 10020) jagunevad mittelegeerterased järgmistesse alagruppidesse: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased (commercial quality steel), b) mittelegeerkvaliteetterased (non-alloy quality steel), c) mittelegeerkõrgekvaliteetterased e. mittelegeervääristerased (non-alloy high-grade steel) Tavakvaliteetterased on määratletud alljärgnevaga: - need pole harilikult mõeldud termotöötluseks, - koostis ja põhiomadused on vastavuses piirväärtustega, - teisi erikvaliteeditunnuseid (sobivus tõmbamiseks, sügavtõmbamiseks, külmprofileerimiseks jne
EN Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: Legeerterased jagunevad a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. DIN Kõige süsteemsemaks võib pidada Saksamaa pika traditsiooniga DIN-standardeid. Terast markeeritakse nende järgi kahel viisil: tunnusnumbriga või margitähisega. DIN-i tunnusnumbrite süsteem oli aluseks vastavale EN- standardile ja langeb niisiis sellega kokku. Pisierinevusi on vaid lõpptöötluse märkimisel.
Mittelegeerteraseid liigitatakse mitme tunnuse järgi: a) Otstarve – konstruktsiooniterased (C=0,05-0,65%); tööriistaterased (C=0,7- 1,35%) b) Süsinikusisalduse järgi – madalsüsinikterased (süsinikuvaesed, C on alla 0,25%); kesksüsinikterased (C=0,25-0,6%), kõrgsüsinikterased (süsinikurikkad, C > 0,6%) c) Kvaliteedi järgi, lähtudes väävli-ja fosforisisaldusest – tavakvaliteetterased ehk tavaterased (S < 0,05%, P < 0,04%); kvaliteetterased (S < 0 ,035%, P < 0,035%), kõrgkvaliteetterased ehk vääristerased (S < 0,025%, P < 0,025%), eriti kõrge kvaliteediga ehk erivääristrased (S < 0,015%, P < 0,015%) d) Taandamisastme järgi, millest oleneb põhiliselt ränisisaldus – rahulikud ehk täielikult taandatud terased (Mn < 0,8%, Si < 0,3%), keevterased ehk
Teraste liigitus Eurostandartite järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)legeerimata terased ehk mittelegeerterased, tuntud ka süsinikterastena 2)legeeritud terased ehk legeerterased Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on määratud piirnormidest allpool, siis on tegemist legeerimata, kui kõrgem, siis legeeritud terasega. 1)Mittelegeerteraste liigitus Mittelegeerterased jagunevad eurostandartite järgi järgmistesse alagrupidesse: a) Tavakvaliteetterased ehk tavaterased b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeerkõrgekvaliteetterased ehk mittelegeervääristerased a)Tavakvaliteetterased on määratletud järgnevaga: - Need pole harilikult mõeldud termotöötluseks - Koostis ja põhiomadused on vastavuses määratud piirväärtustega - Teisi erikvaliteettunnuseid (sobivus tõmbamiseks, sügavtõmbamiseks, külmprofileerimiseks jne) ei tooda, ei sisalda legeerivaid elemente (v.a. Si ja Mn)
kõrgem, siis legeerterasega. teket, tagab korrosioonikind- Mittelegeerterased jagunevad alagruppides- luse (>12%Cr). Konstruktsioo- se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: niterastes 1…2%, tööriista- Legeerterased jagunevad terastes ca 12% a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, kasut. b) mittelegeerkvaliteetterased, koos kroomiga; soodustab c) mittelegeervääristerased austeniitstruktuuri teket. Konst- samade tunnuste järgi kahte gruppi: ruktsiooniterastes kuni 5%,
rohkem fosforit (0,1...0,2%), mis parandab malmide siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, valuomadusi, eelkõige vedelvoolavust. siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse Tabel 1.8. Tavalisandid terastes eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, Lisand Sisaldus Mõju terases b) mittelegeerkvaliteetterased, %, kuni c) mittelegeervääristerased Si 0,5 Viiakse terasesse Legeerterased jagunevad samade tunnuste valmistusprotsessis järgi kahte gruppi: desoksüdeerijana a) legeerkvaliteetterased,
annaabi.ee 
