peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing areneb edasi, sõdurite psüühhika muutub, lõpuks hukkuvad kõik 7 meest, kaasaarvatud Paul, kes sureb viimasena. Erilisi konflikte teose algul ei ole, pigem tekib inimese konflikt sõjaga, kui tegevusega, mis mõtetult inimelusid nõuab. Samas on konflikt ka ülematega, kuna sõdurid ei saa korralikult süüa ja on näljas.
hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks. ,,Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud." Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine. Kristjan-Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust
paranda. · Milline on parim vastus? Miks? Seleta põhjendusi. · Esita "suuri küsimusi" (info kohta väljaspool teksti). · Pööra tähelepanu lause- ja lõigu ehitusele. · Liigu konkreetselt abstraktsemale. · Lisa mõni detail, dimensioon, perspektiiv. RÄÄKIMINE ON OLULINE!!! Tugevda arusaamise alusmüüre · Enne ~ tegevuse käigus ~pärast. · Sõnavara on oluline. · Pööra tähelepanu protsessile võta endale aega. · Kasuta taustteadmisi ~täida tühimikud oma teadmistes. · Organiseeri info graafiliselt: joonista pildid ~ tabelid ~ sedelid. · RÄÄGI! RÄÄGI! RÄÄGI! · Tee kindlaks, et sinust saadakse õigesti aru loe üle, loe edasi. · Mõtle pidevalt, kas kõik on loogiline. · Tee paus ja mõtle (iga lõigu, lehe ja osa järel). · Sõnasta ümber. · Vasta küsimustele teiste vaatevinklist. · Ennusta lähtudes pealkirjadest, piltidest, sisukorrast. MÕISTA PROBLEEMI! * Loe
allpool. 2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside vaheliste seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti nähakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist tõenäoliselt tõlgendavad. 3
seosed - Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse - Just teooriad annavad põhjenduse sellele millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte - Mõisted ei ole staatilised struktuurid mälus. Neid võib konstrueerida dünaamiliselt, kasutades nii tunnuseid, definitsioone kui taustteadmisi - Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest vaid nendekohasest teoreetilistest teadmistest - Konteksti mõju mõistete esitlusviisile tuleneb sellest, kuidas mõisteid taustteadmisi kasutades töömälu konstrueeritakse - Teooriat toetavad uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad - Üheks seletustele tugineva lähenemise näiteks on ka teooriatele tuginemine – selle
küsimustele vastata. Asesõnade puhul ("... meie juures ...") pakub huvi see, kuidas me teame, kellele või millele need osutavad. Samamoodi on olukord kõigi teiste lauseliikmetega ning nende tähendus sõltub diskursuse struktuurist, mille sees ilmnevad vaadeldavad laused vaadeldavate lauseliikmetega (Gross, Pollack & Sidner, 1989). Sageli vajame me diskursuse mõistmiseks mitte ainult selle struktuurist arusaamist, vaid ka laialdasi taustteadmisi füüsikalisest, sotsiaalsest või kultuurilisest kontekstist, milles diskursust esitatakse. Näide: (1) Malle muutus seda ärevamaks, mida enam ta eelseisvaks bioloogiaeksamiks valmistus. [Mida te Malle kohta teate?] (2) Ta polnud kunagi varem ise kirjalikku eksamit sooritanud ega teadnud, kuidas õpilaste teadmiste kontrolli adekvaatset testi koostada. [Kuidas muutus teie ettekujutus Mallest?] (3) Teda erutas eriti see, et direktor just temal eksamiküsimused koostada käskis.
annaabi.ee 
