kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumustega isikute kätte. Enam ei saa ennast tunda turvaliselt - sõltume liiga palju teenustest, mis jälgivad ühiskonda igal tehtud liigutusel ning sammul. Lisaks privaatsusele on kannatada saanud ka riigi julgeolek, mis on tugevas seoses süveneva pagulaskriisiga. Piirid on lahti, immigrandid esindavad end sõjapõgenikena ning Eesti võtab nad südamerahuga vastu ilma põhjaliku taustauuringu teostamiseta. Kuidas me saame olla kindlad, et riiki ei ole elama asunud näiteks grupp inimesi mõnest terrorismi õhutavast grupeeringust? Ei saagi, kuna riigil puudub rahuldav ülevaade sisse voolavatest "sõjapõgenike" taustast. ISIS on väitnud, et nad on saatnud oma sõdalasi erinevatesse Euroopa riikidesse pagulastena, et ette valmistada suuremat rünnakut ning me ei saa sinna mitte midagi teha, kuna immigrandid on vaja kuskile ära majutada.
laetakse valimatult tarkvara ja seade nakatub pahavaraga või Teie telefoni rünnatakse sihilikult. Kuidas ära tunda, et su nutitelefon on nakatunud? Paigalda telefonile mõni tuntud viirustõrje programm ja kontrolli oma telefoni seisu regulaarselt. Kui viirustõrje avastab, et sa oled nakatunud, siis tõenäoliselt sa ka seda oled. Enne kui langetad oma valiku ühe või teise viirustõrje programmi kasuks, peaksid kindlasti tegema sellele taustauuringu Internetis (kasvõi lihtsalt otsingumootoris otsides nutitelefonide viirustõrjete võrdlusteste). Seda tuleks teha selleks, et mitte valida ekslikult piraat-viirustõrje programmi, mis omakorda võib ise nakatada su telefoni ja teha sellega seda kõike, mida sina tahaksid ennetada. Teise asjana tasub jälgida nutitelefoni ja andmesideühenduste kasutamist. Kui sa avastad seal, et mõni programm on kasutanud ülemääraselt palju
püütakse saavutada temaga kontakt ja jõuda maksekokkuleppeni. Oluline on tähele panna ka seda, et inkassoteenuse eest maksab üldjuhul võlgnik, mitte võlausaldaja.29 Võlgade sissenõudmine volituse alusel tähendab seda, et klient sõlmib inkassofirmaga käsunduslepingu, mille alusel inkassofirma alustab volitatult võlgnevuse sissenõudmismenetlust. Enne kliendile teenuspakkumise tegemist viib inkassofirma iga võlgniku puhul läbi taustauuringu. Inkassofirma saadab võlateatisi, teeb võlgnikule telefonikõnesid, kohtub võlgnikuga lahenduste leidmiseks, teeb hagihoiatuse ja vajadusel koduvisiite, mittetasumise korral ja kliendi nõusolekul tegeleb kohtumenetlusega ja koostab raporteid vastavalt kliendi soovidele. Inkassofirmal on õigus sisestada võlgnevusi maksehäireregistrisse ja tema töötaja peab kohtus lepingulise esindajana omama nõutud haridust.30
Seda oli näha nii Valemivihiku, kui ka Annaabi.com keskkonna puhul. Siiski on mõlema näite puhul tegemist näidetega, kus algselt turule tulnud ettevõttel säilis märkimisväärne konkurentsieelis ning uued tulijad pidid panustama eelkõige odavamale hinnale. Tänase seisuga on Valemivihiku algne kontseptsioon küll muutunud, kuid Annaabi näite puhul on alles just nemad, mitte Geenius.eu portaal. Väikse taustauuringu korral on internetist lihtsalt leitavad eelkõige Lääne-Euroopas kasutusel olevad tasuta reklaamsärke vahendavad interneti portaalid, kus soovijatele pakutakse võimalust omale huvi korral sadade erinevate särkide vahelt sobiv välja valida, mis vahel toimetatakse huviliseni tasuta. Kuivõrd selliste särkidega tegelevad ettevõtted kasutavad valdavalt üht reklaami särgi kohta, mis on võimeline juba kogu särgi tootmise ning jaotusega
4. Kuidas leida küsitletavad valimi koostamise meetodid? 5. Kui paljusid küsitleda valimi suurus? 6. Mida saadud tulemustega teha analüüsiplaan? 7. Mida tulemused näitavad järeldused? 8. Mida tulemused tähendavad rakendatavus? Küsimustiku koostamine · Küsitluse sissejuhatus sõnastada: eesmärk, sisu, konfidentsiaalsus, vastamiseks kuluv aeg. · Ülesehitus: lihtsad küsimused enne ja siis otsust nõudvad küsimused. · Taustauuringu küsimused küsitluse lõpus (tundlikud küsimused: sugu, vanus, haridus, sissetulek). Küsimuste kirjutamine 1. Mõistetavad arusaadavad, defineerida mõisted, omadussõnu mitte kasutada. 2. Kallutamata ei anna vihjet vastuseks. 3. Neutraalsed ei tohi mõjutada inimest, ei tohi olla suunavad (olla positiivsed või negatiivsed). 4. Lühidad ja konkreetsed ei tohi olla pikad ja kordavad ning vastajat väsitavad. Küsida üks küsimus korraga.
(eesmärgi hoidmine) ja alustamine, lõpetamine, vahekokkuvõtete tegemine. Küsimuste liigid: · Suletud küsimused- on etteantud vastuse variandiga; · Avatud küsimused- annab vastajale võimaluse teemat arendada; · Suunavad küsimused- annav vastajale teada ka oodatud vastuse; · Täpsustavad küsimused Vältida tuleks suletud ja suunavaid küsimusi. Miks? Küsimusi ei tohiks küsida. 10. Valikumeetodid- taustauuring, referentsid, testide kasutamise üldised põhimõtted Taustauuringu peamine eesmärk on ennetada võimalike valikuvigade teket. Enne kandidaadiga kohtumist tema tausta ei uurita (ei käi kokku hea tava reeglitega). Taustauuringu võimalusteks on telefoni intervjuu, soovitajad (eelnevad tööandjad) ja soovituskiri (vbl kandideerimiseks nõutud dok.). Vajadus tausta uurida avaliku informatsiooni põhjal tekib tavaliselt siis, kui intervjuul ei saada kandidaadist täit pilti, kui õhku jäävad mingisugused küsimused.
missuguseid teste igal konkreetsel juhul kasutada (nt vaimsete võimete, isiksuse-, käitumistest, rollimängud, tänapäevase hindamiskeskuse individuaal- ja grupimeetodid). Tulemusi ei tohiks ülehinnata, vaid kasutada otsustamist toetava abivahendina. Üldiselt tehakse taustauuring pärast põhjalikku intervjuud, kuid näiteks suure konkursi korral võib kandidaatide lisasõelumiseks teha seda ka enne. Intervjuudele järgneva taustauuringu eelis on see, et kandidaadi kohta on kogunenud rohkem infot, seetõttu saab esitada eriküsimusi ja täpsustada näiteks kriisiolukordades toimunut, mille kohta kandidaat esitas oma versiooni. Küsitleda võiks kandidaadi enda pakutud soovitajaid, kuid veelgi olulisem on tausta uurida mõnest firmast, mida ametikirjelduses on nimetatud. Välditakse taustauuringut kohast, kus kandidaat parajasti töötab, välja arvatud juhul, kui ta selleks nõusoleku annab