Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles perspektiivis Rootsi aeg talupoegadele head tõi, peale vakuraamatute kasutuselevõttu, mis
15 saj algas siis suhteliselt suur mandumine. 19. saj alles kehtestati uuesti raharent. 13. saj kujunesid välja vakused, vakukohus(maksude kogumine ja kohtu pidamine kord aastas) jne. 14 saj kohus talupoegade üle kadus. Haagi ehk adrakohtunikud- nende ülesandeks oli tagasi toimetada mõisnikule ja üles leida ära jooksnud talupojad. Nendeks võisid olla ka nt eestlastest talupojad, kes tegid sakslastega koostööd. 14 saj oli taupoegade jagunemine teatud kihtidesse, mis sõltusid nende ülesannetest(kadus 15. saj): 1) Adratalupoeg -neid oli kõige rohkem. Nimetus tuleneb sellest, et neil oli nii suur maa, et seda oli võimalik ära harida ühe adraga. Keskmiselt oli see 8-11 hektarit. 2)Üksjalad.-nimi tulenes sellest, et pidid tegema ühe jala teo päeva nädalas mõisnikule. Kujunes välja, kui võeti kasutusele rohkem maad. Nendel oli väiksem maa kui adratalupoegadel
Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester
Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Maarahvas XIV XVI sajandil Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste õigust märilikule maakasutusele. Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva karistamine ja taupoegade õigustega arvestatakse üha vähem. Pärast ülestõusu Harju ja Viru tühi kaob 18 mõisat, mis oli olnud enne 1343.a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha rohkem vasalle asub elama oma maavaldusse ja sinna oma majapidamisi rajama. Mõisamaade laiendamine toimub talupoegade maade arvel. Kasvavad maksud, kui varem oli viljakümnis 1/10 saagist, siis nüüd tõuseb see ¼ saagist. Alates 15. saj. mõisate arv järsult kasvab, lisaks arvu kasvule laienevad ka mõisate põllud ja
armastus. Peale kahetsevat duelli oma parima sõbraga ja tolle selle läbi tappes naaseb Jevgeni tagasi Leningradi, kus kohtab oma sõpra kindrali ja tolle naist ning saadest teada, et see kaunis daam on tema kunagi ära põlatud Tatjana. 4. Iseloomusta Onegini elu maal tegevus mõisas, suhted talupoegadega, naabritega, enesetunne. Kas maaelu toob midagi põhimõtteliselt uut Onegini ellu? Selgita! Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad
tundis ja nägi. Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui võlujoogi abil, tänu millele Faust armub ühel peol süütusse ja lükkas Tatjana armastuse tagasi. rangelt kasvatatud Margaretisse. Faust hülgab Margareti kuna too Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade hullub peale seda kui on kogemata oma ema liigsete unerohtudega probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See peegeldab tapnud ning tagatipuks veel uputanud nende ühise lapse. Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest Mefistoteles tahtis Fausti viia kõrvale tema õigest hingelisest vabastamise temaatikat. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia eluviisisist. Kuna Fausil oli maailmast kõrini, siis ta eriti ei kõhelnud.
annaabi.ee 
