Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. Nimeta suuremad Reini lisajõed. Atlas lk. 28 Karlsruhe Viinamarjaistandused Keskjooksul voolab Maas Rein läbi Reini kiltkivimäestiku; jõgi on väga looklev, ümbritsev maastik maaliline; Bonnist alates on jõgi surutud tehiskallaste vahele. Taunus - Reini Kiltkivimäestiku osa Köln Düsseldorf Duisburg Põhja-Saksa madalikule jõudes voolab Rein lääne suunas; Maas koos Maasi ja Waali jõega moodustab suure delta enne Põhjamerre suubumist. Rotterdam – Euroopa suurim sadam Rein on laevatatav 900 km ulatuses Milleks kasutatakse Reini vett? Jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks; aedade - põldude kastmiseks; Rein on Euroopa siseveeteedest suurim, mida
LOODUS Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna.
suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m
maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neuwied 64,885 8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi. Samuti on märgitud piirkondlikke erinevusi kliimas, näiteks madalates piirkondades (orgudes) on soojem kui kõrgustikel, kus on palju karmimad tingimused. Põllumaad kasutatakse rohkem või vähem intensiivselt sõltuvalt asukohast ja pinnase tüübist, sest mõned maalapid on vulkaanilise päritoluga. Vorderpfalz ja Rheinhessen on eriti sobivad eri põllusaaduste kasvatamiseks. Reini org, Moselle org, Saar'i org ja Ahr'i org, koos Rheinhesseni
milleks on: Bentley – 3.5 Litre 1931, 4,5 Litre 1930, Mark VI 1953, Mark II Continental, Mulsanne Turbo Aston Martin – DB5, DB Mark III, DBS, V8 Vantage Volante, V12 Vanquish, DBS V12 Lotus – Esprit S1 1976, Turbo Esprit 1980 BMW- Z3, 750iL, Z8, 520i Ford – Mustang Convertible, Thunderbird 1964, Mustang Convertible 1965, Mercury Cougar Convertible 1969, Mustang Mach 1 Fastback 1971, Econoline 1971, Taunus, LTD 1983, Thunderbird 2002, Fairlane 500 Skyliner 1957, Mondeo ST 2.5 MkIV 2006 Saab – 900 Turbo, 9000 CD, 9000 CD Turbo Rolls-Royce – Phantom III 1937, Corniche, Silver Wraith II, Silver Cloud 1962, Silver Shadow Chevrolet – Bel Air convertible 1957, Impala Convertible 1963, Fleetwood Limousine 1977, Corvette C4 American Motors – Hornet, Matador [1] 2. Enim kõmu tekitanud autod
Põhjas piirneb Saksamaa Põhja- ja Läänemerega. Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal meri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhjapoolset maastikku ilmestavad arvukad järved ja avarad aasad. Saksamaa keskosas asuvad 1500 m kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi. Tsehhimaa piiril paiknevad Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks. Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim
.................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986)........................................11 KunstHausWien (1989-1991).....................................................12 Hundertwasseri maalikunst.........................................................15 Hundertwasseri maalide individuaalsus ja tähtsus
(7 lk 180) Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Põhjamere rannikut ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Mandri ja Friisi saarte vahel asub padumeri, mille põhi mõõna ajal suurelt osalt paljandub. (6 lk 315) Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril 11 paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. (16) Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni.
annaabi.ee 
