innustama kaasa elama. Mari Jürjensi esituse ajal olin lummatud tema loomingust. Tema lugude meloodiad on väga lihtsa ülesehitusega, kuid väga hingestatud ja neid saadavad poeetilised, kaunid sõnad. Curly Stringsi looming on positiivne ning positiivsust kiirgas lavalt ka silmnähtavalt saali. Nende esituse ajal tantsisid väikesed lapsed rõdudel meloodiate järgi ning inimeste näod olid kaetud naeratustega, kõik lood võtsid publikul vaikselt jala tatsuma. Seisev ovatsioon oli see, mida see kontsert vääris. Muusikud olid väga tasemel ja isegi, et vahepeal läks mõni nooti sassi või mõni vokaalpartii hetkeks mööda, sobisid need “vead” sellesse lihtsasse konspekti ja lisas elulisust. Kontsert ja selles kõlanud looming tegi hinge soojaks. Jäin kontserdielamusega väga rahule, tänasin veel artiste peale kontserdit elamuse eest ja ümisesin kõlanud lugusid ka teel koju
sisse juhatatud kitarrisoologa. Solist laulab terve laulu vältel üsna piiripealsel noodil. Mulle meeldib see, kuidas iga kord, kui Traffic esineb võtavad nad kõike maksimumiga. Nad elavad nii hästi laulu sisse, et neid on väga hea vaadata. Minu rõõmuks esitasid nad ka oma staažikaima laulu „Kesköödisko“. Selle nad kirjutasid aastal 2008. Laulu juhatavad sisse trummide, kõristite ja kitarride kokkumäng. Laul on väga tempokas ja paneb iga kord jala tatsuma, kui seda kuulda on. Selle laulu refräänis demostreerib Silver kord oma kõrget, piirpealset vokaali, kuid teine kord laulab ta sama refrääni üsnagi madalal noodil. Viimaseks lauluks olid nad valinud oma kõige menukama singli „Für Elise“. Mille nad kirjutasid sel aastal. Laul on eriti kuulatud noorte seas. Laulu salmiosad on väga vaiksel toonil lauldud, peaaegu et sosinal. Refrääni saabudes muutub solist valjemaks ja ka laulu tempo kiireneb
Kas ja kuidas võib muusika olla inimkonnale kahjulik ? Wagner ja Verdi Inimesed ei mõista muusikat ühtemoodi. Muusika on kunstiliik, mis mõjutab igat inimest kogu elu vältel erinavalt. Näiteks võib muusika muuta meie meeleolu. Arvatavasti on kõik kogenud, kuidas kuulatava muusika ajal hakkavad sõrmed taktis liikuma või jalad kaasa tatsuma. Muusikale kaasaelamine võib muuta meid lõbusamaks ja elavamaks, vahel aga kurvaks ja mõtlikuks. Muusika on alati mänginud rolli ühiskonna kujunemisel. Kõige parem näide on muusikalise tegevuse ja selle mõju kohta on see, et Eesti rahvas laulis ennast vabaks. Muusika on toonud meie ühiskonda ja tänavatele gruppe, millesse kuuluvaid liimeid ühendab justnimelt muusika. Näiteks hip-hoparid, punkarid, rokkarid jne. Wagneril oli palju pooldajaid ja tema muusika mõju oli hiigelsuur
Ka soolode tegemine otsustati kohapeal ning mulle tundus, et mõne loo keskel tekkis ka seisak, kuid andekad muusikud mängisid selle ilusti välja. Minu lemmiklugude hulka Tape That’i esituses kuulusid kindlasti Depeche Mode’i ja Stingi lood. Enim meeldis lugu „Personal Jesus“. Muusika ise oli väga mitmekülgne. Omapära andsid juurde rohked soolod, mida esitasid absoluutselt kõik bändiliikmed. Enamus lood panid kõigil jala tatsuma või puusa nõksuma. Tape That esitab omamoodi ning üllatuslikke rock- ja popmuusika töötlusi. Lahkujad olid väga positiivselt meelestatud. Raekeldris on väga omapärane õhkkond – seal tekkis hästi mõnus ja hubane tunne. Minu arust jäi publik natukene liiga tagasihoidlikuks. Ansamblist hakkas kahju just publiku külmuse tõttu, sest enamik lihtsalt istus ja vaatas. Muusikud soovisid näha tantsu ja tralli, kuid
muuta. Kava tegi väga eriliseks see, et nad mängisid kõiki lugusid üllatavalt hästi ja Hamidreza Rahbaralami lauluoskus oli väga hea. Pauside ajal jäid 2 esinejat ka omavahel pillidega duetti tegema. Esitajad esitasid kõike väga hästi. Kõik tuli neil hästi välja ja erilisi viperlusi polnud. Lavaefektid olid lahedad. Mängiti valgusega ja see tegi esituse veel toredamaks. Nende laulud tekitasid tunde, et tahaks hakata tantsima. Lood olid väga mõnusad ja panid jala tatsuma. Esitajad ise olid väga toreda suhtumisega ja rääkisid mõne toreda loo isegi vahele. Ma ise ei ole väga suur roki kuulaja, aga nende esituses oli see tõesti meeldiv. Hamidreza Rahbaralami hääl oli tõsiselt võimas ja tekitas selliseid külmavärinaid, mida ma varem kogenud pole. Tema hääl sobis muusika juurde väga hästi. Meeldis ka see, et mängiti erinevaid pille juurde. Lood olid minu jaoks tõsiselt emotsionaalsed.
meeldis ning meelde jäi oli ,,Mustlane minus". See oli pop-jazzilik lugu, mida kuulates ning vaadates jäi mulje nagu osatäitja mõtlekski niimoodi-et ta ongi mustlane. Veel erines lugu teistest oma karakteri ning olemuse poolest, oli tunda seda mustlaskirge, mis teistele lugudele omane ei olnud. Loo kuulamine tekitas minus ärevaid tundeid ning põnevust, et mis järgmisena tuleb. Ning kuna lugu oli niivõrd kaasahaarav, siis ei saanud ka midagi parata, kui jalg rütmis tatsuma hakkas ning seda ka teistel saalisviibijatel. Kindlasti oli see üks parimaid muusikaelamusi, mis ma oma elu jooksul saanud olen: lauljad olid heal tasemel, lavakujundus huvitav ning ka koreograafiat oli huvitav jälgida. Ent kuna teos oli koos pooletunnise vahepausiga üle kolme tunni pikk, siis teise vaatuse lõpus oli tunda juba väsimusmärke. Kuid sellegipoolest jätkus põnevust ning meeleolu ka muusikali lõpuossa ning oli endiselt huvitav jälgida, mis laval toimub
kolm kätt. Kõik laulud on pärit Vanemuise teatri kavas olnud või alles tulevastest lavastustest, vaid kontserdi nimilaul „Memory” on kõlanud igal aastal. Kümne aasta jooksul on antud muusikalikontserte Tartus, Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Viljandis ja ka Paides. Sellel hetkel kui ma saali sisenesin ja kontsert oli alguse poole alles, siis oli mul tunne, et mulle ei meeldi üldse, aga kui kui juba teine osa tuli siis hakkas jalg tatsuma vastu põrandat ja meeleolu tõusis lakke ja oli rõõmus ja selline mõnus tunne sees. Mulle väga meeldis dirigent kelle nimi oli Martin Sildos, sest ta oli nagu näitleja ta nagu üks osa saalist, kes tulid etendust vaatama. Kontsert ise oli väga meeleolukas ja rütmikas ei olnud selliseid tühjeauke kus oleks pidanud ootama, vaid kõik sujus suurepäraselt, see oli ka väga tore, et õhtujuht, Hannes Võrno rääkis vahepeal nalju. Vanemuise sümfooniaorkester mulle ka
ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud muusikat. Nagu eeldada võis, oli kontsert oli jazzi-teemaline. Muusikat esitati nii jazzi, svingi kui ka jazzi bipop zanris. Lood olid voolavad, mõnusaid jazzilikke imelikke rütme ja huvitavaid kõlasid täis. Mängiti nii audio-, kui ka visuaalefektidega. Jazz tundub minu jaoks kõige ,,boheemlaslikum" klassikalise muusika zanr (ehk meloodiatel ega
enamat. Väga meeldis ka mulle laul "Man in the mirror", mida esitas Dave Benton. Kuulsin seda laulu esmakordselt, mis on ebatavaline, kuna ma tean kelle kontserdile ma tahan minna ja sellega seoses tean tavaliselt esineja kõiki laule. Sest igale kontserdile ma ei lähe ja tean oma lemmikumate lauljate laule. Aga see laul hakkas mulle kohe meeldima. See on küll suhteliselt aeglane laul kuid refrään on meeldejääv ning rütmikam, mis pani mul isegi jala tatsuma. Asja tegi eriti huvitavaks see et taustal näidati suurelt Jacksoni fotosid, pilte oli nii varajasest noorusest kui ka veidi vanemana. Eelviimase laulu esitas Dave Bentoni tütar, esitatud laulu nimi ei tule mul kahjuks meelde, kuid see laul ja ka see pisikene tüdruk olid nii armsad. See laul sobis talle suurepäraselt.Selle laulu ajal tõusid kõik inimesed kogu saalist püsti võtsid kätest kinni ja valasid pisaraid. See oli väga
sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles. 5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll Ernesaksa kõige tuntumaid teoseid, kuid iseloomu poolest ei jää maha teiste tema kirjutatud suurteostega.
Ta esitas selle laulu südamest ja siiralt ning soojalt ja loomulikult. Veel meeldis näitlejate ühine laul ,,Sinu valinud ma''. See laul on minu jaoks alati iseloomustanud ja tuletanud meelde seda etendust. Väga võimas muusikaline lõpp teosele. Võttes kokku selle mitte väga pika muusikali, siis võin nentida, et jäin etendusega rahule, kuna väga pooldan armastusega seotuid teoseid. Etendus oli kaasahaarav, kohati vaimukas ja laulud enamjaolt head, kõlavad ning pani jala tatsuma. Ma usun, et kõik, kes seda etendust on vaatamas käinud, võivad sellega rahule jääda, sest vähemalt mina küll jäin.
sündmusteks. ''Don Giovanni'' esitajaks on Zürichi Ooper nind dirigent on Nikolaus Harnoncourt. Teose avamäng on traagiline ja konfliktide rohke. ''Võluflööt'' Öökuninganna aaria (1.19.00) esitajaks on Londoni Kuninglik Ooper ja dirigent on Colin Davis. Avamängu põhiosaks on energiline fuuga vorm, mis seostus omal ajal pigem ajaloolise kirikumuusikaga. Mulle endale meeldis kõige rohkem Wolfgang Amadeus Mozarti teos ,,Figaro pulm". See oli tempokam kui teised ning pani ka jala tatsuma. :) Kasutatud kirjandus: · http://www.youtube.com/watch?v=WA1_fxpeEYU · http://www.youtube.com/watch?v=79gzdskOGu4 · http://www.youtube.com/watch?v=lw_2AI5w-Vo · http://www.youtube.com/watch?v=2HbMzu1aQW8 · http://www.youtube.com/watch?v=Sv_AvLs0X18 · http://www.youtube.com/watch?v=X6s6YKlTpfw · http://www.youtube.com/watch?v=QdBZhkVD0FI · http://www.youtube.com/watch?v=4Eml0_QrVnk · http://www.youtube.com/watch
Tüdrukutel olid enamuses seljas värvikad, lendlevad ja kirevad kleidid, mis olid tolle ajaga väga seotud. Muidugi ei saanud tüdrukud ka ilma peapaeladeta. Poisid kandsid kõik nahkjakke, alt laienevaid pükse ja juuksed olid neil kammitud ülepea. Ajastu loomine tuli väga hästi Ene-Liis Semperil välja, kes vastutas kostüümide eest. Muusikajuht ja dirigent oli Mihhail Gertz. Muusika mis laval oli, oli väga rõõmus, kaasahaarav, mis pani ka endal jala tatsuma. Enamus lugusi on inimestele juba varasemast tuttavad. Koreograafiks aga oli Jüri Nael , kes mõtles välja säravad tantsunumbrid. Tantsustiiliks oli aga swing. Sisututvustus: Danny ja Sandy kohtuvad suvel ning armuvad. Neist saab paar, tõsi küll ainult suvekuudeks , sest nad käivad eri koolides.. Kui aga Sandyt tema lakk-kingade pärast kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli. Koolis selgub, et suvel Sandyga õrn ja tundlik olnud noormees on tegelikult
Inimlik animaalsus päästetakse valla erineva pingega laetud elektriliselt särisevate tantsunumbritega, mille aluseks on tihkeks, ent tempokalt hoogsaks pressitud koreograafia. Tänapäevase muusika kasutamine tähendab, et DJ plaadikeerutamise najal sirgunud põlvkonnad võivad end eriti pingutamata lavalt nähtavaga samastada. Ühtaegu on Sonnenbluck valinud lavastusele vägagi riskantse toimenurga. Paberil võib teha eriti peene tantsuseade ja ka jalga tatsuma panevat muusikat pole raske kokku ajada. Kuid lõpuks peab konkreetne trupp asja laval toimima panema. Selles suhtes tuleb Vanemuise väikest, aga väga rahvusvahelist tantsumeeskonda tunnustada. Jah, etendust veavad kvaliteedimärgiga Vanemuise esitantsijad, kuid tegemist pole klassikakaanoneid järgiva lavastusega, mis toetuks peamiselt staaride sooritustele ja ülejäänutelt polekski suurt midagi oodata. Kokkuharjutanud trupp
toimus kõik etenduse käigus, ning ei tekkinud kordagi küsimust, miks see naine seda liigutab. Kõik toimus väga sujuvalt. Tüdrukutel olid enamuses seljas kleidid, mis olid väga värvilised ja peas oli paljudel peapaelad. Poisid kandsid alt laienevaid pükse ja üleskammitud juukseid. Arvan, et taheti luua 70-ndate õhkkonda ning see tuli neil suurepäraselt välja. Mulle iseenesest 70-ndad meeldivad, väga kenad riided olid. Laval on lendu tõusev muusika, mis pani jala tatsuma. Enamust lugudest ma juba teadsin, sest paljud neist olid muutunud peaaegu hittideks, näiteks “Suveööd” ja “Sinu valinud ma”. Hästi säravad olid tantsunumbrid, tantsustiiliks oli swing. Pöörase energiaga noored ja loomulikult kõikevõitev armastus tegi etendusest fantastilise vaatemängu. MINU ARVAMUS Minule meeldis see muusikal väga, ma üldse ei imesta, miks see lavateos sellist edu omas!!! Ükski asi ei jäänud arusaamatuks
annaabi.ee 
