Otsustuste teooria Otsustused "Mäng" otsustaja ja keskkonna vahel · määramatuse tingimustes · riski tingimustes Otsustaja valib m alternatiivi Ai vahel Keskkond võib olla n olekus Bj Tasuvusmaatriksi element näitab otsustuse Ai kvantitatiivset tulemit tingimuse Bj realiseerumisel · maximax reegel määramatuse tingimustes { } Riskialdis otsustaja, optimistlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna parim olek a * = max max aij i j { } Otsustuste kriteeriumid a * = max min aij · i j
) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6. Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi? Tooge näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! Kuidas saaks signaaliavastamisteooria ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimise kontekstis (ülikoolis ja/või koolis)? · Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias). (vastamiskalle ingl k `bias'- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud) · Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes
Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises? 7. Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteet ja kvantiteet? Näited erinevatest tajumodaalsustest. · Erinevate sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis (NS) eri neuronid (e. närvirakud)- spetsiifilisuse teooria; NT: fotoretseptorid,kemoretseptorid,osmoretsept. NT: koonusrakud ja kepprakud 8. Välis, kesk ja sisekõrva ehitus ja helelainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas
õpilasel A, kui on teada, et õpilane A otsustas valikvastustega testis ei/jah küsimustele vastata teatud süsteemi alusel: nimelt, vastas ta 10 küsimuse korral ,,jah" igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal ,,jah" vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete ,,jah" vastuste osakaal testis oli 0.6. 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Immanuel Kant ei olnud nõus oma kaasaegse seletusega, et kõik teadvuses olev tuleneb kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke'i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena. 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse
,,jah" igale teisele küsimusele, lõpuks oli tal ,,jah" vastuste seas kokku 3 õiget äraarvamist (tabamust, hits), lisaks on teada, et õigete ,,jah" vastuste osakaal testis oli 0.6. 6 JAH 4 EI Süsteem: 1,3,5,7,9 Ei; 2,4,6,8,10 JAH(3 õiget) 1 6. Too näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Kant(nativism) mõistus ise korraldab maailma, kaasasündinud. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8
annaabi.ee 
