Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad
Selle teose ilmumine 5 oli rahvusliku liikumise kõrgaastate tähtsamaid kirjanduslikke sündmusi. Teos ei jäänud mitte ainult Bornhöhe peateoseks, vaid ka üldse sajandi viimase veerandi ajaloolise proosa suurimaks saavutuseks. (5. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html ) Kümme aastat hiljem ilmus teos ,,Villu võitlused". Ainestiku ja põhiidee poolest on ,,Villu võitlused" tihedalt seotud ,,Tasujaga", kuid seekord oli tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustuse aluseks sai J. Renneri ja b. Pussowi kroonikais leiduv teade 1343. a toomapäeva-sündmustest Viljandis. Pategelaseks on Villu. Villu on keerukama iseloomuga, oma võitlustes jääb ta tavaliselt kaotajaks, saab lüüa ning on jõuetus seisukorras. Kuid raamat ise räägib sellest, kuidas talupojad proovivad tungida Viljandi lossi viljakottides. Nende plaan
Mitu päeva tegid talumehed ettevalmistusi, ehitasid metsas müürilõhkujaid jne. Öösel enne lossi ründamist sai Tasuja teate, et landmeister oli eestlaste saadikud jalgupidi üles poonud ja jõudnud oma väega Tallinna alla. Tundus, et asi hakkab käest ära minema, eestlased ei olnud endile toetajaid saanud. Peale sõnumi saamist äratas Tasuja oma võitlejad ja asuti pealetungile. Võitlus oli äge. Lossi võitlussalga eesotsas olid Oodo ja Kuuno. Kui Oodo võitluses Tasujaga vastamisi sattus, põgenes ta otsekui oleks tonti näinud. Tasuja murdis koos mõne võitlejaga lossi keldritesse, et leida üles oma ammu vangistatud isa Tambet. Ta leidis isa surnult, ikka veel seina külge aheldatult. Tasuja tormas üles lossi- saali. Seal käis võitlus elu ja surma peale. Tasuja ristas Oodoga mõõgad ja rüütel langes sealsamas. Rüütel Kuuno üritas appi tulla, Tasuja asus teda ründama ja äkki seisis Emiilia nende vahel. Ta needis Tasujat, et viimane
et ta munga jalge ees lamas, mille peale munk talle ütles, et nõnda on maarahva paremad jõud ikka isekeskis tülitsenud. Villu päris, et kas sa oled ka siis maamees, et sa ei saa ju maamees olla kui sa munk oled. Vastati , et ma pole munk , ma olen Tasuja. Villu silmad olid pärani, ta tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad. Kuid Villu ei saanud päris aru kuidas on võimalik hakata nende vastu, sest ajapikku on nende jõud palju suuremaks kasvanud. Tasuja selgitas Villule, et ega me üksi ei ole, meile tulevad appi rootslased, venelased ja leedulased. Kõik teised mehed on üle eesti juba sõjaks valmis, ainult Liivimaa talurahvalt pole veel nõusolekut tulnud. Tasuja ei olnud veel ise ka kindel kas see
mõdagi muutunud. Bornhöele ei võnud mäkamata jä ada rahvusliku liikumise süenev kriis, teravnevad sisemised vastuolud, eesti kodanluse üa ilmsemaks saav kompro-missipoliitika, kokkuleppe otsimine balti aadliga rahvahulkade eluliste huvide arvel. Kirjaniku elukäitus on muutunud kainemaks ja kriitilisemaks, võks ölda, isegi skeptilisemaks. Mõingaid kajastusi sellest võb leida ka «Villu võtlustes», mis «Tasujaga» võreldes on üiskondliku liikumise mõ onaperioodil ilmunud teos. Kuid jutustust läiv võtlusmeeleolu ning keskse kangelase Villu moraalne kasvamine teeb selle ometi haaravaks, lugejat kaasakiskuvaks. Äedad väjaastumised rõujate väivalla, üekohtu ja omavoli vastu iseloomustavad ka «Villu võtlusi», teravalt on paljastatud feodaalide julmust, ahnust ning salakavalust. Kogu toore ja metsiku keskaja kujutus ning rahva raske olukorra nätamine on siin üsikasjalisemgi kui «Tasujas»
annaabi.ee 
