maha tegema jne, Dostojevski solvus ja eemaldus neist. Kirjutab jutustuse "Teisik" kurjus peitub ka inimeses endas, mitte ainult ühiskonnas ja inimese hing on justkui kahestunud. Ta arvab, et kõik inimesed ei vääri õnne, sest kurjusel ei peaks olema õnne. 1847 ühineb ta Petrosevski ühinguga- on Peterburis tuntud, on õigusteaduste kanditaat, on boheemlasliku väljanägemisega. Teeb suurt kihutustööd et pärisorjus tuleb kaotada jne. Seletab ära võõrsõnade taskuraamatu. Sotsialism ja kommunism. Tema juures käiakse kokkutulekutel, ka Dostojevski käis nendel. Ta luges 1849. aastal ette kirja Gogolile. 1849. aasta märtsis hakkab seal Petrosevski ringis käima üks üliõpilane, kes tegelikult on provokaator ja salapolitsei ja kui Dostojevski loeb ette selle kirja, siis paari päeva pärast arreteeritakse nad kõik seal ja nad viiakse kõige hullemasse vanglasse- Peter Pauli kindlusesse. Kohtuotsuseks on
Kommentaarid põhinesid tihtipeale tema jutlustel või loengutel. Calvini kommentaarid on äärmiselt väheste enne 19. sajandit kirjutatud kommentaaride hulgas, mis omavad tänaseni väärtust teksti mõtte selgitamise seisukohast (erinevalt teistest, mida loetakse pigem vaimuliku ülesehitamise otstarbel kui piibliteksti mõistmiseks). Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Esimene oli taskuraamatu formaadis ja ilmus 1536, sisaldades 6 peatükki, millest 4 esimest järgisid Lutheri katekismuse mudelit. 1559 avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsusekeelsed tõlked, mis olid tehtud Calvini enda poolt. Muu Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-,
esimest korda naise eest midagi varjata. Ta hakkas kirjutama isiklikku päevikut ainult endale 11 ja tegi ümber testamendi, millest sai tema ja naise suhete vahel olevaks teiseks tugevaks löögiks. Naine kahtlustas oma meest veelgi enam. Tolstoi läks hirmuga oma 48. pulmaastapäevale. ,,Paraku ootasid isa Jasnaja Poljanas samasugused kannatused nagu eelmistel kuudel. Ema, kes jätkas otsinguid, leidis väikese taskuraamatu: see oli salajane päevik. Ta konfiskeeris selle ja peitis ära. Isa arvas, et on selle ära kaotanud ja alustas uut." Kirjutab Tatjana. 3. oktoobril tabas Tolstoid südameatakk. Kuid peale paranemist läks ikka asi aina hullemaks. ,,Ikka nii raske tunne. Kahtlused, luuramine ja minu patune soov, et tema annaks lahkumiseks põhjust. Niisiis olen ma halb. Mõtlen äraminekust ja tema olukorras, ja kahju on, ja ometi ma ei või ..." kirjutab Tolstoi. 28
Siis ruttas ta tohtrile järele, kes juba vankrile Siis kartis Maret oma poega, põlvitas ta voodi ees ja palvetas tasa. istus. Ta aimas, et poeg oli neil hirmsail aastail midagi läbi elanud, milleni ta emamõistus "Kas te rohtu ei kirjutagi, tohtrihärra?" küsis ta. ei suutnud iial tungida. "Ah jaa," tuletas see meelde. "Tõsi küll." Ta võttis taskuraamatu välja ja kirjutas Ja ta ei püüdnudki kõike mõista. Ta mähkis ta haavu, valades kuivamatuid pisaraid. tähe põlvel valmis. Siis sõitis ta minema. Ta nägi, et seal köhal, kus kuues oli kuuliauk, polnud ihus haava, ja et haavade köhalt Maret seisatas silmapilguks läve ees, temale järele vaadates. Oli läinud hämaraks. olid rõivad terved. Ta ei mõistnud seda, kuid ei pärinud ka
Ei olnud pärisorjuse pooldaja, vaid mõõdukas. 1786 „Orjuse ajalugu“ – peateos. Seab ülesandeks näidata kuidas tekkis pärisorjus, millised valitsejad selle olukorra korrastamiseks on midagi ette võtnud. Sisuliselt agraarsuhete ajalugu. Hiljem asehalduskorra lõpus on valitsejate tellimusel ilmunud teos Eesti – ja Liivimaa ajaloost, kus agraarajalugu on tagasi tõmbunud. Wilhelmn Christian Friebe. Tööstuse, kaubanduse ja põllumaade uurija. Kokku on pannud käsiraamatu (pigem taskuraamatu) Eesti,-Liivi,- ja Kuramaa ajaloost. Tarvitamiseks kõigile. Leiame sarnaseid jooni Jannauga, palju tähelepanu aadli ja talurahva õiguslikele suhetele ja õigustele läbi ajal. Merkel. Tema kuulsaim teos sündis tudengina, mis kirjeldab Läti talurahva olukorda. Mõned aastat hiljem „Lätimaa esiaeg“ – kuidas kustus lätlaste-eestlaste vabadus. Oli väga suuresti pooldatud teos, isegi noorte aadlite hulgas. Johann Christoph Petri. Ründas siinseid olusid, kutsus esile neid muutma.
,,Kas nüüd tunned?" karjus direktor. ,,Kas tunned?" Aga poiss ei tundnud. Sellepärast viskas direktor asjad kus seda ja teist ning hakkas teda kahe käega kõrvade äärest, peaaegu meelekohtadelt sagima, nagu loodaks ta nõnda tema tundmist tõsta. ,,Otsige ta taskud läbi," käskis direktor viimaks hingeldades, sest karistus oli temasse endasse sügavamalt mõjunud kui karistatusse, kes seisis endiselt, silmad maateral. Taskuist ei leitud midagi peale õige tüseda taskuraamatu, kuhu igasugust kribu-krabu kirjutatud. Hulk haledaid ja armsaid laule, nagu neid tüdrukud-poisid külas armastavad. Siis kullimängud: eesik, seesik, sekel, makel... või: enter, tenter, verekom venter... Hulk selletaolisi. Katkendeid üldise pealkirjaga:Vargused. Siia oli kogutud teateid vargustest eesti, vene ja saksa lehtedest. Iga sõnum algkeeles ja, kui mõni sõna arusaamatu, siis kriips all ja kõrval eestikeelne seletus juures
annaabi.ee 
