ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed
3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(millest sõltub ka ilme kui kuju),aineosakesed paikenvad seal korrapäraselt,moodustades kristallvõrekuju. Sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid,mis on tekkinud aatomitest. Seal liiguvad ka vabad elektronid. Vabade elektronide suunatud liikumine metallides on seega vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm
Millist mõju avaldab elektriväljale polarisatsioon? 3.Milliseid kondensaatorite liike tead? Kirjelda nende ehitust ja too mõni näidenende kasutamise kohta. 4. Millised suurused mõjutavad voolutugevust? 5 Vooluringi on jadamisiühendatud kaks samast materjalist silindrikujulist juhet. Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
Töö Kondensaatori elektrimahtuvuse määramine nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q katetevahelise pinge U suhtega: C = . Pinge U saab voltmeetri abil mõõta. U
1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C? 2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C? 3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus 3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib? on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib? 4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C
; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7. Taskulambipatarei klemmidega ühendatud suure takistusega ühendati rööbiti 2,2 oomine takisti, näitas voltmeeter 4,3 V. Kui suur oli patarei elektromotoorjõud ja sisetakistus? V: 4,5 V, o,1 oomi
Eritakistuse mõõtühik on 1 m või 1m. Juhi takistus on võrdeline juhi temperatuuriga. Kui temperatuur kasvab, siis kasvab ka elektroonide kiirus. Kõrgemal temperatuuril hakkab soojusliikumine elektronide suunatud liikumist üha rohkem segama. Metallides rohkem segab ioonide soojusliikumine! Ülesanded 1. Juhi ristlõiget läbib 5 s jooksul laeng 2C. Leia voolutugevus. 2. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25 A. Kui suur laeng läbib lampi? 4. Kui kaua aega võtab aku laadimine laadimisvooluga 7,5 A, et akusse salvestuks laeng 270 kC? 5. Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 . Leia voolutugevus. 6. Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220voldisel pingel 5amprine vool? 7. Arvuta voolutugevus 300oomise takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12 V. 8
Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 17 Mangaan-tsinkelement ("odav" taskulambipatarei) C Zn 0000000000 1111111111 1111111111 0000000000 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 Anoodil (--): 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0 II Zn - Zn2+ + 2 e- 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111
Niisiis võib juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus olla põhjustatud ka voolu muutumisest juhtmes endas. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse sellist alaliiki nimetatakse endainduktsiooniks. Endainduktsiooni olemasolu kindlakstegemiseks võib kasutada Faraday katsete (p.2.3) korraldamiseks valmistatud pooli. Ühendame südamikuta pooli otste külge uue lapiku taskulambipatarei. Kui me voolu ahelas katkestame, siis kuuleme praksatust ja märkame katkestuskohas nõrka elektrisädet. Säde on paremini jälgitav, kui teeme katset hämaras või koguni pimedas toas. Järelikult tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. ekkiv pinge rakendub katkestuskohas, sest just seda kohta on liikuvatel laengukandjatel kõige raskem läbida. Seal tuleb teha kõige rohkem tööd. Paigutame nüüd pooli sisse raudpoldi ja kordame katset
Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Mangaan-tsinkelement (,,odav" taskulambipatarei) Leeliselement (,,alkaline" patarei) Konstruktsioon analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oksüdeerija (MnO2) ja redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH: Anoodil: Zn + 2OH . ZnO + H2O + 2e Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e . Mn2O3 + 2OH Klemmipinge samuti umbes 1,5 V. Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära), pikem säilivusaeg (leelis ei
annaabi.ee 
