kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd,
Saussure'i kõne puhul tähistaja-tähist Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotus Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Ba märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus keelega) ja aktuaalset(seotud kõnega), kus viimane tuleneb esimesest. teeoriast: mõiste 1) maht (kõik lauad) 2) sisu (horisontaalse tasap Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Keeles on märkidel alati kindel sisu ja ebamäärane maht, kõnes a asju vaid märke. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent, kõnes on enam
Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2. Määratud integraal ja selle geomeetrilised rakendused: tasapinnalise kujundi pindala, joone kaare pikkus, pöördpinna ruumala ja pindala, näiteid Nimetatakse integraalsummade piirväärtuseks. Newton-Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil. Integreerimise omadusi: 3+2 valemit Rakendused: 1) Tasap. kujundi S=int(ülem-alum) 2) Joone kaare pikkus VALEM 3)Pöördpinna ruumala VALEM 4) Pöördpinna pindala 3. Kahekordse integraali definitsioon ja omadused: aditiivsus, lineaarsus, monotoonsus, absoluutne integreeruvus, keskväärtusteoreem, näide Vaatleme tasapinnal xy joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu selles piirkonnas antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jagame piirkonna D n osapiirkannaks, mille pindalad tähistame ΔS1, ΔS2 … ΔSn. Võtame igas
faasis võnkuva punkti vahemaa =vT ja =v. Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. Samafaasipind ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht, saab tõmmata läbi mistahes punkti, mis on laineprotsessist haaratud. Samafaasipindu on palju ja nad on liikumatud, lainefronte on üks ja ta liigub kogu aeg edasi. Kui samafaasipind on tasapind, siis on tasalaine (samafaasipinnad moodust omavahel parall tasap kogumi), kui on sfäär, siis on keralaine (samaf-pinnad moodust kontsentriliste sfääride süst-i) 14. FÜÜSIKALINE JA MAT. PENDEL: 1)Füs pendliks nim. Iga keha mis saab võnkuda ümber telje ja tema massi-kese on võnke teljest all pool. I=M M=Fl=-mg*l*sin=I Jõumoment on vastupidine st(-) Füs pendli ringi omavõnkesageduse saame T=2I/mgl I-inertsimoment l-pendli pikkus m-pendli mass. 2)mat pendel kõige lihtsam võnkuv süsteem. Punktmass mis on riputatud niidi otsa
Kui molekulil on sümmeetria võimalus (sümmeet- COOH COOH riatelg), siis vaatamata asümmeetriliste süsinikuaatomite D -V iin h a p e L -V iin h a p e olemasolule tekivad optiliselt inaktiivsed isomeerid. Neid vorme nimetatakse akiraalseteks mesovormideks (vt näitena tartraati ehk viinhapet, joon. 20). süm m eetria tasap ind COOH COOH HC OH HO CH -------------------------------- HC OH HO CH
annaabi.ee 
