Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on "teise
Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on “teise
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe hetkeliselt maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. ,,ruumitasandeid". Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid alates planeet Maast kuni vaadeldava Universumi piirini. (http://www.funpic.hu/en/categories/others-graphics/40056_if-god-took-7-days-on-making-earth- how-long-did-observable-universe-take?categoryId=11&position=) 3
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe hetkeliselt maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. ,,ruumitasandeid". Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid alates Tallinna linnaplaanist kuni vaadeldava Universumi piirini. ( Jaaniste 1999, 112-113 ) 15 3.3 Ajataju 3.3.1 Universumi lühikene ajalugu
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe – hetkeliselt – maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. „ruumitasandeid“. Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid – alates planeet Maast kuni vaadeldava Universumi piirini. (http://www.funpic.hu/en/categories/others-graphics/40056_if-god-took-7-days-on-making-earth- how-long-did-observable-universe-take?categoryId=11&position=)
annaabi.ee 
