Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass LOODUS Rumeenia piirkonniti väga erinev, kuid jaguneb peaaegu võrdsetes osades künklikuks, mägiseks ja tasandikuliseks alaks. Kõrgeim on põhja-ja keskosa. Peamised mäeahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Rumeenias esineb maavärinaid - eriti lõunas ja edelas. Mäestikud Ida-Karpaadid algavad Ukrainast, on Rumeenia põhjapiiril ja keskosas kulgevad Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna.
Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased. 1.3 Reljeef e pinnamood Kõrvemaal on mitmekesise pinnamoega metsade-, soode- ja järvederikas maastik. Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud. Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed. Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted
vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad Argentinal on umbes 27 400 000 ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Lähistroopilises vöötmes kasvavad paremini mitmeaastased istanduskultuurid. Kuigi Argentinat tuntakse eeskätt ääretute rorohtlate maana, jaguneb riigi ala üldjoontes mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosas. Pinnamoe kaart: Põllumajandusega tasub Argentinal tegelda neis kohtades, mis kaardi peal on roheliselt tähistatud. Enamasti kesk, ida ja ka natuke lõuna pool, sest neis piirkondades on põllukultuuride saagikus tunduvalt suurem, kui teistel aladel. Veel tasub pidada suurte jõgede
kasutusel dollar (tähis $). USA koosneb 50 osariigist, 2 neist - Alaska ja Havai- asuvad põhiterritooriumist eraldi. Sõltuvate aladena kuuluvad USA valdusesse Buertorico ning mõned Lääne- India ja Vaikse ookeani saared. Kõrgeim riigivõimuorgan on senatist ja esindajatekojast koosnev kongress. Riiki juhib neljaks aastaks valitav suurte volitustega president. Igal osariigil on oma konstitutsioon ja võimuorganid. Pinnamoelt jaguneb USA kaheks: valdavalt tasandikuliseks ida- ja mägiseks lääneosaks. USA on rahvaarvult läänepoolkera suurim riik. Üle 4/5 ameeriklastest on Euroopast, eelkõige Briti saartelt sisserännanute järglased. Ligi 11% rahvastikust moodustavad neegrid (25 milj.), kunagiste Aafrikast toodud neegerorjade järeltulijad. USA on majanduslikult ja sõjaliselt võimsaim kapitalistlik suurriik. Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia,
rahvastikust. Buenos Airese linnastus elab kolmandik riigi rahvastikust. Maaelanike on vähe, sest maa kuulub enamasti suurmaaomanikele. 92% rahvastikust tunnistab katoliku usku, 2% on protestante ja 2% juute, Argentinas on Lõuna-Ameerika suurim juudikogukond ja ta on selle poolest maailmas 5. kohal. Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast. Argentina jaguneb mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosaks. Kõige madalam on La Plata madalik, seal Salado ja Colorado jõgede vahel paikneb Pampa, mille kirdeosa on laudtasane, madal ja niiske ning kaguosa kuiv ja kõrge pampa. Riigi põhjaosas asub hõrendike, soode ja võsadega kaetud Gran Chacos. Andides asub Argentina kõrgem tipp Aconcagua (6960 m). Argentina põhjaosas valitseb troopiline kliima (keskmine temp. 23oC), peamiselt põllustatud pampa asub lähistroopikas ja Patagoonia kliima on kuiv ja jahe
annaabi.ee 
