Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. 4.2 Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). 4.3 Keel
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma
Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena
Reggae Jamaika rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku kohta (2001), mis siiski on viimasel
Kokkuvõtte koostaja: Laurits Meinson Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord Rahvaarvuks oli 2017 aasta andmete kohaselt 2,89 miljonit inimest. 90,9% elanikkonnast moodustavad aafrliklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid. Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14- aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Rastafari liikumine
Kalev Seilmaa 8.klass Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku
moodustavad aafrliklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid. Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. 2. Rastafari liikumine - Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost
Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002
· läbivool suurematest järvedest ühtlustab veetaset VEEDEFITSIIT ehk veevaesed piirkonnad: · KÕRBED ( troopiline kliimavööde) VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta
jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis ning Marimaal. (Fenno-ugria, 2010)
Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Kliima: Ungari asub parasvöötmes, kolme suure kliimapiirkonna: ookeani-, kontinentaalse ja vahemerelise kliima piiri- ja mõjualal. Ilm võib mõnikord väga äkitselt muutuda, ilmastik on tänu Karpaatide basseini suhtelisele isoleeritusele kuivusele kalduv, seda eriti Alföldi tasandikualal. Kõige tähtsamad jõed: Riiki poolitab Doonau jõgi, mis on Euroopas suuruselt teine jõgi ning Kesk-Euroopa tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik. Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly.
Esineb suuri roostikke. Sageli kohtab ka rabasid. Soode leviku määravad aluskivimi veeläbilaskvus ja äravoolu takistavad rohked otsamoreenid ja rannamoodustised. Valdkond asetseb Limneamere ja Balti jääjärve levipiiride vahelisel alal. Edela-Eesti suurrabade vk savikate setetegaa kaetud endistele rannikumadalikele tekkinud suured sood. Turvast maksimaalselt 5-7 m. Kesk-Eesti väikerabade vk - levib jääpaisjärvede tasandikualal. Sood on enamasti väikesed. Põhja-Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode vk paikneb õhukese moreenkattega alal. Domineerivad väikesed segatoitelised tasandisood, mille piires võime kohata kõiki sootüüpe. Paljud selle valdkonna sood on järvelise päritoluga. Põhja-Eesti kõrgustiku suurte mosaiiksoode vk Pandivere kõrgustiku nõlvade alt väljuva põhjavee baasil kujunenud sood. Kohati lootsoolaamad (Kõrvemaal, Endla jne). Karstisood.
Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002
annaabi.ee 
