on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: a. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y b. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y c. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y d. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y e. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y 41. Ükskõiksuskõver näitab: a. Võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal b. Kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbjale ühesuguse rahulolu c. Kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra d. Kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbja võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral 42. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonist): a. Ükski variant pole õige b. Rahalise sissetuleku suurenemisest c
c. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist d. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Küsimus 23 Küsimuse tekst Ükskõiksuskõver näitab: Vali üks: a. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra; b. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu c. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral Küsimus 24 Küsimuse tekst Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Vali üks: a. asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt b. pakkumiskõver on positiivse tõusuga c. sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. nõudluskõver on negatiivse tõusuga Küsimus 25 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra; c. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal 15/17 Arvestustest 3.1 Küsimus 42 Tarbimise tasakaal on (vaata joonist) Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks: a. punktis L b. eelarvejoone igas punktis c. punktis M
Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 krooni. Tarbijal on 140 krooni. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: a) 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 359 b) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 344 c) 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C; 383 MUA/ PA = MUB/ PB = MUC/ PC 22. Ükskõiksuskõver näitab: a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 23. Asenduse piirmäär näitab: a) asendusefekti suurust; b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; c) tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks;
Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt püüavad luua ajutisi tasakaaluseisundeid moodustuvad väikesed kristallvõretaolised sruktuurid. Üldiselt vedelike omadused on järgmised: - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. - on amorfrsed ja isotroopsed s.o. ühetaoliste omadustega igas suunas. - Vedelikud on ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste
annaabi.ee 
