3. Efektiivsuspalga teooriad ● Teooriad, kus kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust: ○ Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele ○ Suureneb töötajate jõupingutus, “viilimist” on vähem ○ Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele ○ Töötajate tervis parem(arengumaades) ● Ettevõtjad valmis maksma kõrgemat palka, mis on üle tasakaalupalga. ● Tulemuseks töötus. Kõik need teooriad räägivad sellest miks tööandjad maksavad rohkem kui tasakaalupalk, aga samas nemad tekitavad tööpuudust.
2. Ametiühingud · Ametiühingutel on monopoolne võim, mida kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel. · Sees- ja väljasolijate teooria Seesolijad: hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk. Väljasolijad: töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti. 3. Efektiivsuspalga teooriad · Ettevõtjad on vabatahtlikult valmis maksma kõrgemat palka, mis on üle tasakaalupalga · Eeldatakse, et kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust, kuna: Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele Suureneb töötajate jõupingutus, "viilimist" on vähem Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele Töötajate tervis parem (arengumaades) · Tulemuseks töötus Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet (võimed, haridustase ja kvalifikatsioon) ja/või paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega · Alamliigid:
Töötamise alternatiivkulu on kaotatud vaba aeg Tööjõu pakkumine on optimaalne siis, kui vaba aja ja sissetulekute vastastikkuse asendamise piirmäär võrdub palgaga. Tööjõu pakkumiskõvera kuju sõltub sellest, kas suurem mõju on sissetulekuefektil või asendusefektil. Tööjõu pakkumise elastsus leitakse tööjõu pakutava koguse suhtelise muutuse jagamisel reaalpalga suhtelise muutusega. Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus Tööjõu tasakaalupalga määrab tööjõu nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt. Tarbijate valikuid mõjutavad väga paljud tegurid, kuid üldiselt võib need tegurid kokku võtta kahte ühisnimetajasse: - tarbimisvõimalused - tarbijate eelistused See tähendab, et inimesed tarbivad seda, mis neile meeldib (mille alusel kujunevad tarbijate eelistused), kuid osta saavad nad ikkagi ainult seda, mille jaoks jätkub neil raha (selle määravad tarbimisvõimalused).
tööle võtta. (Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta) Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. (mida kõrgem palk, seda rohkem inimesi tahab) Miinimumpalga seadus Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on
eest. Mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi tahab selle palga eest töötada. Miinimumpalga seadus Kui miinimumpalk osutub kõrgemaks turu tasakaalupunktist, siis tööjõu pakkumine suureneb, aga tööjõu nõudlus, vastupidi, väheneb. Seega pakkumine ületab nõudlust ja tekib ülejääk tööturul ehk tööpuudus. Miinimumpalga seadus valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige: madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas vähese töökogemusega noorte hulgas. Ametiühingud ja kollektiivlepingud Palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel. Ametiühingud, mida peetakse tööturulmonopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast.
annaabi.ee 
