silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak
kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades · Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus · Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus 9 MIKROKLIIMA · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Õhurõhk · Õhu liikumiskiirus · Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel KÕRGUSED ALARÕHK
teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri, mis ühendab keskkõrva neeluga. Kuulmeluukesed võimendavad kuni 50-kordselt trummikile võnkeid, mis kantakse edasi sisekõrva vedelikule. Sisekõrv on välismaailmast täielikult eraldatud ning koosneb luu- ja kilelabürindist. Kilelabürindi osad moodustavad tasakaaluorgani e. vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed Nahk on keha väljastpoolt katvaks sidekoelis-epiteliaalseks kestaks. Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Nahk kaitseb keha mehaaniliste, keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, säilitab kehatemperatuuri konstantsust, on termoregulatsiooni organiks, ekskretoorseks organiks (higi valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana.
Vanaemismuutused, mis võivad tekitada füüsilise võimekuse halvenemist ja seega ka kukkumist on tasakaalu halvem säilimine, aistingute, liigutuste ja asendi tundlikkuse muutumine, lihasjõudluse nõrgenemine, nägemisteravuse langus, asendi muutused kõnnakul. Tasakaalu säilitamine Normaalne tasakaal nõuab kolme eri süsteemi tööd: propriotseptiivset informatsiooni alajäsemetest, kehatüvest ja kaela piirkonnast, visuaalset ümbruse kontrolli ning sisekõrva tasakaaluorgani funktsioneerimist. Oma osa motoorika korrigeerimisel on ka aju basaaltuumade ja väikeaju talitlusel. Tasakaalu säilitamist raskendab lihasjõudluse nõrgenemine eriti vanadel naistel. Kui vanur vaatab alla, halveneb visuaalne kontroll asendi üle ja tagajärjeks võib olla kukkumine. Siiski ei pea kõik kolm süsteemi korras olema. Ühe süsteemi häireid on võimalik kompenseerida, näiteks nägemisteravust või asendi tunnetust. Aju omadust töödelda saadud informatsiooni saab
sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada tasakaalu sirgjoonelisel liikumisel (nt treppidel). Tasakaaluorgan võimaldab määrata ka pea asendit raskusjõu suhtes – kas inimene on püstiasendis, pikali või ripub pea alaspidi. Poolringkanalid tagavad tasakaalu pea pööramisel. Kanalid on asetatud kolmes tasapinnas ja iga