Sidemeentalpia e. Sidemeenergia keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk Termodünaamika füüsika haru, mis käsitleb soojus nähtusi ja nende seost aine füüsikaliskeemiliste omadustega I printsiip energiajäävuse seadus II printsiip soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale Väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid Võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts tulemust III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses Entroopia korrapäratuse mõõt; Miida kõrgem on entroopia, seda suurem on korrapäratus Reaktsiooni entroopia entroopia muut keemilises reaktsioonis Entalpia on termodünaamilise keha siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summa i=u+pv
Energia vabanemine või neeldumine reaktsioonil põhjustab muutuse reaktsioonisaaduste energias. Sellest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. TD II printsiip määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna Põhimõte: soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale; ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks. - väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid - võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts. tulemust TD III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses. Reaktsioonientroopia - entroopiamuut keemilises reaktsioonis s.o. reaktsioonisaaduste entroopiate summa miinus lähteainete entroopiate summa. Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS ; G - Gibbsi energia ; H – entalpia ; S – entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste
energiahulk vabaneb sideme moodustumisel(tähis H). Termodünaamika seadused: Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega. TD aluseks on 3 printsiipi: TD I printsiip - energia jäävuse seadus. II määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna - soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. (väljendeb protsesside suundi, tasakaaluolekuid) III määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses.Entroopia: - korrapäratuse mõõt. Entroopia S defineeritakse tõenäosuse W kaudu Boltzmanni võrrandiga: S=(R:Na)*ln W (universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe). Agregaatoleku piires kasvab entroopia: temp tõusuga, gaasi paisumisel (rõhu vähenemisel), tahke aine lahustumisel, struktuuride lagunemisel, erinevate ainete puhul: molekulmassi kasvades. Gibbsi energia: -
Siia kuuluvad ka muutused süsteemi käitumises, mida põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). 5.2 Vabaliikumine- on seotud süsteemi algolekuga x(0) Sundlliikumine on seotud sisendiga u(t). 5.3 Tasakaaluolek - Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. 5.3 Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. -A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon, mis põhineb häiritud ja häirimata (e. nominaalse) liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel
algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). Tasakaaluolek- Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides- Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskonseptsioon pohineb hairitud ja hairimata liikumiste võrdlemisel. Süsteem on stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes
algolekust x(0), tavaliselt sumbuv. Kui ei sumbu on süsteem ebastabiilne. Sundliikumine: Sundliikumine ehk sunnitud liikumine näitab, kuidas süsteemi sisend mõjutab tema väljundit. Sõltub sisendist u(t). Tasakaaluolek: Tasakaaluolek on süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides: A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon põhineb häiritud ja häirimata liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel. Süsteem on Ljapunovi mõttes stabiilne, kui alghetkel
v 1/RT, viimasel juhul on tõus -Ea, mis on reaktsiooni aktivatsioonienergia. 87. Lahuse kohal on aururõhk madalam kui puhta vee kohal. Vesilahuse külmumisT* on madalam kui puhta vee omal. Miks? (Suhtelist niiskust mõõdetakse küllastunud aururõhu suhtes). 88. Tüüpiliselt jäävad rakumembraani potentsiaalid.0,1-0,2V. Mis ühikutes mõõdetakse Nernsti potentsiaali? (elektrokeemilise potents erinevus kahel pool rakumembraani. 89. Graafikud esitavad erinevaid tasakaaluolekuid. Kuidas nimABC? Mis on graafiku koordinaattelgedeks?A-stabiilne, B-ebastabiilne, C-ükskõikne. Y-pot en. 90. Kiirus ja kiirendus on vektorid, mis suunas üks ja teine osutab? Kas saavad olla samasuunalised? Põhjenda! Ajaühikus läbitud teepikkus (üles)/ ajaühikus toimunud kiiruse muutus (alla). 91. Arvuta ligikaudu keskm kasvu inimese keha S ja V V=4/3pii*r3 S=r3. 92. Õppuri energiakulu w-des....: ΔE=100W*5a=100W*5*365*24*3600=1,58*10a10J
erinevat tööreziimi: staatilist ja dünaamilist. Staatilises e. püsireziimis on aine või energia juurdevool võrdne äravooluga, objekt asub tasakaaluolukorras. Püsireziimi tunnuseks on objekti sisend- ja väljundsignaali püsimine konstantsena. xs(t)=const. xv(t)=const. Kui objekti püsireziimis igale võimalikule sisendsignaali väärtusele vastab kindel väljundsignaali väärtus, siis saab määrata kõiki võimalikke tasakaaluolekuid kirjeldavat ja ajast sõltumatut seost objekti staatilist karakteristikut xv = f(xs) Selliseid objekte nimetatakse staatilisteks e. isereguleeruvateks objektideks. Kui sellise objekti sisendsignaali muuta ja ta sellega tasakaalust välja viia, siis mõninga aja pärast saavutab ta uue tasakaaluasendi vastavalt uuele sisendsignaali väärtusele. Kuid esineb ka objekte, millel püsireziim on küll võimalik, kuid puudub ühene seos
annaabi.ee 
