Oks Oks + ze = Red Red (2) kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e elektron, koefitsient elektroodireaktsiooni võrrandis siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandist RT = 0 - ln Q zF (3) kus Q on elektroodireaktsiooni 2 tasakaalukonstandile vastav avaldis aReR edd a Oks Q = Oks (4) ja 0 elektroodi standardpotentsiaal, V T temperatuur, K F Faraday arv, C/mol a aktiivsus Standardtemperatuuril 298 K saab konstantsed suurused kokku võtta RT 8,314 298 F = 96 485 = 0,0257 ln (x) = 2,303 log (x) Seega sellel temperatuuril
- Gr=-RTlnK 62. Arvutage reaktsiooni vabaenergiamuudu abil reaktsiooni tasakaalukonstant. K=e-Gr0/RT 63. Teisendage K Kc-ks ja vastupidi. K=(RT)nKc 64. Leidke tasakaalulistest kontsentratsioonidest tasakaalukonstant. lnK2/K1=(Hr0/R)*(1/T1-1/T2) 65. Arvutage tasakaalulised kontsentratsioonid. - 66. Hinnake reaktsiooni pööramise ja / või reaktsioonivõrrandi mingi arvuga läbikorrutamise mõju reaktsiooni tasakaalukonstandile. 72. Kuidas teha vahet homogeense ja heterogeense tasakaalu vahel? Avaldage mõlemat tüüpi (tasakaalustatud) reaktsioonidest tasakaalukonstant. 69. Kasutage Le Chatelier' printsiipi, ennustamaks, kuidas mõjutab reaktsiooni segu tasakaalulist koostist reagentide lisamine või eemaldamine, rõhu ja / või temperatuuri muutmine. 70. Hinnake tasakaalukonstandi väärtust erinevatel temperatuuridel. 71. Selgitage katalüsaatori mõju tasakaalukonstandile. 72
kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e – elektron, – koefitsient elektroodireaktsiooni võrrandis siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandist RT 0 ln Q zF (3) kus Q on elektroodireaktsiooni 2 tasakaalukonstandile vastav avaldis aReRedd aOks Oks Q= (4) ja 0 – elektroodi standardpotentsiaal, V T – temperatuur, K F – Faraday arv, C/mol a – aktiivsus Standardtemperatuuril 298 K saab konstantsed suurused kokku võtta RT 8,314 298 F 96 485
VNaOH × MNaOH = VMES × MMES VMES × M MES 0.050 L × 0.020M V NaOH = = = 0.010 L = 10ml M NaOH 0.100M a) Lahendus: Kui NaOH lahust on lisatud 0 ml, siis on tegu ainult nõrga happe lahusega. Nõrk hape dissotsieerub, kuid mitte täielikult. F on nõrga happe (MES) formaalne kontsentratsioon. Lahuses olev nõrk hape dissotsieerub vastavalt tasakaalukonstandile. MES moolide arv liitris väheneb täpselt nii palju kui lahusesse dissotsieerub prootoneid ja konjugeeritud alust (x). Ka = [H ]× [A ] = + − x2 = x2 = 10 −6.27
1. Keemilise reaktsiooni tasakaal- Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = tasakaal 2. Reaktsiooni pöörduvus, termodünaamika ja keemiline tasakaal, tasakaalukonstandid, heterogeenne tasakaal. 3. Keemilise tasakaalu tingimused (G abil, teha joonis). Keemilisele tasakaalukonstandile vastab Gibbsi vabaenergia miinimum e ∆G=0. Kui p ja T on const, siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb (ΔGP,T < 0) Kui ΔG saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuur ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandileΔG = ΔH –TΔS 4
kõverusest. Laplace'i võrrand. Rõhk on suurem nõgusal poolel, st tilga (või gaasimulli) sees. Lisarõhk (delta P) tingib vedelikutaseme muutuse peenetes kapillaarides ja seetõttu nimetatakse seda ka kapillaarseks rõhuks. 16. Millest on tingitud piiskade sfääriline kuju kaaluta olekus? Sest sellel kujul on väikseim pinna-ruumi suhe. 17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub
annaabi.ee 
