pdf (12.12.2013)) on defineeritud organisatsioonikultuuri kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest organisatsiooni liikmed lähtuvad oma igapäevases tegevuses ning mis määratleb, milline on õige ja milline vale käitumine organisatsioonis. Organisatsiooni liikmete käitumisest kujunebki kas eetiline või ebaeetiline organisatsioonikultuur. JUHI TÄHTSUS Eetilised juhid on ausad, hoolivad, põhimõttekindlad inimesed, kes teevad õigeid ja tasakaalukaid otsuseid. Eetilised juhid räägivad tihti eetikast oma järgijatega, seavad standardeid ning määravad preemiaid või karistusi, et nende poolt seatud standardeid järgitaks. Eetilised juhid ei mängi mingit mängu nad käituvad vastavalt oma sõnadele ja on oma eetilise käitumisega teistele eeskujuks. Sotsiaalne õppimisteooria selgitab miks ja kuidas on alluvad mõjutatud nende eetilistest juhtidest. Sotsiaalse õppimisteooria põhiidee on selles,
Edevus ja eetika vajavad aega teineteise tundma õppimiseks. Seetõttu teedki vahel oma tõekspidamistest lähtudes kõrvaltvaatajaile ootamatuid otsuseid. Kord loobud suurest õnnest, 12 et vastata oma eetilistele ideaalidele, teinekord jälle tormad edevusest innustatuna ja teistest hoolimata kõike unustavalt oma isikliku õnne suunas. Head ja halvad kogemused on vajalikud, et õppida tasakaalukaid otsuseid langetama (Elenurm jt 1997: 52). Muutud paremaks, kui tunnistad oma vigu. Muutud tugevamaks, kui õpid enda ja teiste vigadesse suhtuma nagu halvasti omandatud või tegemata jäetud õppetükkidesse, alati on võimalik teha uuesti ja paremini. Muutud seltsivamaks, kui mõeldust – tehtust ka teistele räägid. 13 3. Soovid tegelikkuse taustal
kujundamisel muutuks teistsuguseks. (ei saa harjutada kivi ülesse liikuma, ükskõik kui palju me teda ülesse viskame). Loomutäius süveneb õppimisega, kordamisega. Nii saab inimene õiglaseks läbi õiglaste tegude tegemise. Vastastikuses suhtlemises inimeste seas muutuvad ühed õiglaseks ja teised ebaõiglaseks. Tubliks ei saa inimene ilma selliseid tegusid tegemata. „Me saame õiglasteks, tehes õiglasi tegusid, tasakaalukaks — tasakaalukaid ja vapraks — vapraid tegusid tehes.“ „See leiab kinnitust ka riikides juhtuva puhul. Seadusandjad muudavad kodanikke tublideks neis harjumisi kujundades ja see ongi iga seadusandja soov. Need aga, kes sellega hästi hakkama ei saa, kukuvad läbi — selle poolest erineb hea riigikorraldus kõlbmatust riigikorraldusest. „ „vastastikuses suhtluses inimeste seas tegutsedes muutuvad ühed meist õiglaseks, teised aga ebaõiglaseks.“
liitlasteks (tahtis häid suhteid). Inglased seda ei soosinud. Ta hakkas müüma monopole ainuõigust, mingit kaupa toota ja tegeleda kaubandusega mingis kindlas piirkonnas see aga oli parlamendi arvates ennekuulmatu ja vale. Algselt oli Hispaania ja Inglismaa vahel tasakaal. 1625. aastal sai võimule Charles I ning suhted halvenesid. Ta läks parlamendiga tülli (James oli üritanud siiski hoida tasakaalukaid suhteid) hakkas koguma makse, mida parlament ei kiitnud heaks ning ta kuulutas välja ka sundlaenu (sund korras laenu riigile), mida hakati nõudma nii ülem- kui ka keskkihtidest. 1628. aastal võttis parlament vastu Õiguste petitsiooni. kõik maksud ja laenud (riigi poolt võetud) peavad olema kinnitatud parlamendi poolt. vangistamise ja varanduse võõrastamise aluseks saab olla kohus ja seadus. 1628. aastal saatis kuningas parlamendi laiali
vastu selle asemel, et vältida diskussioone isiksuse teemadel, aitavad nad noorel oma analüüsivõimet arendada ilma perekonnaga tülli minemata. Sotsiaalne areng Üheks murdeea olulisemaks väljakutseks on eraldumine täiskasvanutest, eriti vanematest ja saavutada sõltumatus. Lisaks sellele tuleb noorel olla võimeline looma tasakaalukaid sõprussuhteid. Murdeeale annabki värvuse vanematest vabanemise püüdlus ja sirutumine uute, väliste inimsuhete poole. Noor elab tulevikus, ootustes ja unelmates. Seesmised kujutlused vanematest muutuvad. Latentsieas vabastatud samastumine muutub realistlikuks ja hindavaks. Noor kogeb nüüd vanemat nii kaitsjana kui hinnangu 202 allikana
annaabi.ee 
