välja kõrgema protsendiga. Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena. Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata. Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida. Nõudlus sõltub tulude tasemest ja Hinnatasemest. Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks.
uut raha. 5000 1000 (esialgne deposiit) = 4000 krooni. Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk,
kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama; kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas riigis enam raha hoidma Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver L näitab majandussubjektide nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha defineerimisest M0 ja M1. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid
Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Nõudlus DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkuluning raha nõutav kogus väheneb Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. Raha pakkumine
8.12. Keskpanga mõju rahaturule Keskpanga funktsioonideks on kodumaise raha emiteerimine, laenuandmine kommertspankadele, otsene rahapoliitika, pangandusjärelvalve ja valitsusele laenu andmine. Raha emiteerimine tähendab nii raha tehnilise emissiooni korraldamist, vahetuskursi juhtimist kui ka panga reservide juhtimist. Rahapoliitika dilemma See seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Rahapoliitika mõjul kujuneb rahaturul tasakaaluintressi määr, mis omakorda mõjutab investeeringute mahtu ja seeläbi kogunõudlust hüvisteturul. 8.13. Ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslike tagajärgede erinevused Ootamatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, kuid äraarvatud inflatsiooni puhul on see prognoositud majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses ning seetõttu ka tehingutes kajastatud. 8.14. Inflatsiooni head küljed.Inflatsiooni positiivsed mõjud majandusele
annaabi.ee 
