märtsil tasaarvestas poolte nõuded. 5. Vastuväited 5.1. Vastuväidete puudumine tasaarvestuse tegemiseks (VÕS § 200 jm) 5.1.1. VÕS §-st 200 esinevaid piiranguid ei esine. 5.1.2. VÕS § 198 II lause kohaselt tingimuslikku tasaarvestuse avaldust ei esine. 5.1.3. Tasaarvestuse kehtivuseks ei ole vajalik teise poole nõusolek. Järeldus: Artur võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 kohaselt. 2) Kas Ben saaks 1.03. teha kehtiva tasaarvestusavalduse Arturi vastu? Hüpotees: Ben võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi. Algus on sama. Siin kontrollin ainult tasaarvestuse materiaalsed ja formaalseid eelduseid. 1. Tasaarvestuse materiaalsed eeldused 1.1. Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel => (+) Eelnevalt sai kontrollitud, et nii laenuleping kui ka müügileping on kehtivad. Seega on ka nendest tulenevad nõuded kehtivad. Beni nõue Arturi vastu on aktiivnõue ja Arturi nõue Beni
tulenevalt hankelepingu § 3.1.3 sätete rikkumise tõttu. (-) d) Passiivnõue on täidetav (nõue mida tasaarvestatakse). Täitja hankelepingust tulenev nõue 304 900 eurot hankelepingu täitmise eest on täidetav. Põhjalikumalt vt käesoleva kaasuse lahenduse punkti II, milles lahatakse Täitja õigust nõuda Hankijalt lepingutasu maksmist. (+) e) Tasaarvestusavalduse tegemine. Kaasuse asjaolude pinnalt võib tõdeda, et Hankija tegi tasaarvestuse avalduse Täitjale. (+) Vastus: Seega ei ole Hankijal õigus tasaarvestada oma kahjunõue 4900 eurot Täitjaga. Kas Hankijal oleks võimalik muid õiguskaitsevahendeid kasutada Täitja vastu? Siinkohal võin üldistatult öelda, et mitte. Sest VÕS § 101 lg 3 välistab igasuguste
VÕS § 84 lg 1 kohaselt muutub kohustus täidetavaks juba selle tekkimisel. EHK tasaarvestuse olukord tekib ja tasaarvestus on võimalik, kui tasaarvestada sooviva isiku(teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestada sooviva isiku vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtpäev on saabunud või mitte). - tasarvestusavalduse tegemine- üks nendest isikutest peab tegema tasaarvestusavalduse VÕS § 198. Lisaks tasaarvestuse tegemiseks ei ole vajalik teise poole nõusolekut, sest tasaarvestus ei kujuta endat poolte kokkulepet ehk lepingut. Tasaarvestust seadus põhjalikumalt ei reguleeri, mõistõttu kuuluvad kohaldamisele tahteavalduse tegemist reguleerivad sätted TsÜSist. Miks tasaarvestus loetakse tehtuks 1 märtsil mitte 15.märtsil? Ükskõik mis kuupäeval ma selle tasaarvestuse teen, loetakse see
RK: „VÕS § 67 lg 1 esimese lause kohaselt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt kehtib sama täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi võib solidaarvõlgnik võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega.“ „VÕS § 67 lg 1 kolmas lause puudutab vaid seda solidaarvõlgnikku, kes teeb tasaarvestusavalduse, kuid see säte ei võta teistelt solidaarvõlgnikelt õigust tugineda kohustuse lõppemisele ühe solidaarvõlgniku tehtud tasaarvestuse tõttu.“ Kolmandad isikud: RKTKo 3-2-1-142-00 (Tõrva Vara) – kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu muutmise ajaline piir. Asjaolud: AS Tõrva Vara hagi Arno Anieri vastu 72 751 krooni saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustuse täitmise
Krohvi paigaldamisel tekkisid krohvi toonimuutused, mis põhjustas Mospile väidetavalt 131 349 krooni kahju, mille Mospil Devori nõudega tasaarvestas, tasudes Devorile seega põhivõlast 28 033 krooni. Devori esitas linnakohtule hagi Mospili vastu 131 849 krooni saamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb analüüsida, kas ja millises ulatuses on tegemist kostja kulutustega kui kahjuga, sh tuleb hinnata nõude loovutamisega seonduvat ning seda, kas kostja on teinud tasaarvestusavalduse. Kui tegemist on kostja kahjuga, tuleb lisaks muudele kahju hüvitamise eeldustele (VÕS § 101 lg 1, § 103, § 115) analüüsida olemasolevaid tõendeid kahju suuruse kohta ning ka seda, kas asjas on võimalik kohaldada VÕS § 127 lg 6 esimest lauset. Nimetatud sätte kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 127 lg 6 eesmärk on kahjustatud isiku olukorra
annaabi.ee 
