Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti
.......................................................................................... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda
Vastsed elavad tal vees. Tondihobud peavad jahti mitmetele putukatele (sääsed, parmud jt.). Kui tondihobusid on massiliselt, võivad nad mesilale suurt kahju tekitada, hävitades palju 11 lennumesilasi.. Pärast lühikest röövlendu tondihobu poolt võib mesilas maast leida palju surnuid mesilasi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Koduhiir koos teiste hiirlastega toovad mesindusele palju kahju. Nad levitavad mesilaste haigusid, tungivad tarudesse, rikuvad kärgi, hävitavad mett, suira ja mesilasi. Kärjehoidlates ja ladudes võivad nad rikkuda kärgi igal aastaajal. Mesilased ei kannata hiirte lõhna ega taasta väherikutud kärgi ning need tuleks vahaks sulatada. Suvel võib harva hiirt tarus leida. Sügisel aga tungivad tarudesse laiadest lennuavadest, tarusolevatest pragudest ja aukude kaudu ning pesitsevad kattematerjalis. Hiired pesitsevad tarus, kui taru langetises leidub hiirte väljaheiteid
Ka sülemeid ja kunstperesid tuleb osta võimalikult varakult, hiljemalt juunis, siis suudavad nad veel samal suvel ehitada rohkem kärgi ja koguda talvesöödaks vajalikul hulgal mett. Hilisemad sülemid ja kunstpered jäävad talvitumiseks nõrgaks ning vajavad söödavarude täiendamist(Kulbin jt., 1989). Mesilasperesid võib osta koos tarudega ja ilma. Viimasel juhul viib ostja oma tarud varem kohale ning uued pered moodustatakse kohe nendesse tarudesse või tõstetakse sinna enne pere 5 äraviimist. Mesilasperede ostmisel tuleb eelnevalt kindlaks teha: perede tervislik seisund, perede tugevus, ema olemasolu, ema väärtus ja söödaarvude hulk(Kulbin jt., 1989). KOKKUVÕTE Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi
Ka sülemeid ja kunstperesid tuleb osta võimalikult varakult, hiljemalt juunis, siis suudavad nad veel samal suvel ehitada rohkem kärgi ja koguda talvesöödaks vajalikul hulgal mett. Hilisemad sülemid ja kunstpered jäävad talvitumiseks nõrgaks ning vajavad söödavarude täiendamist. [1] Mesilasperesid võib osta koos tarudega ja ilma. Viimasel juhul viib ostja oma tarud varem kohale ning uued pered moodustatakse kohe nendesse tarudesse või tõstetakse sinna enne pere äraviimist. Mesilasperede ostmisel tuleb eelnevalt kindlaks teha: perede tervislik seisund, perede tugevus, ema olemasolu, ema väärtus ja söödaarvude hulk. [1] Kokkuvõte Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis
Kindlasti on üks tuntumaid nõelamishimuline aafrika mesilasrass eksivad harva teistesse peredesse. See (A.m. scutellata), kes toodi 1957. aastal Brasiiliasse. See hakkas levima omadus aitab ära hoida haiguste levikut ning segunes seal kohaliku euroopa mesilasega, ja nii tekkis nn. afri- perede vahel. Tarudesse tagasilennul on kaniseeritud mesilane, keda kardetakse tema tohutu agressiivsuse tõttu. neil omapärane lennuviis: enne lennu- Maailmas on ta tuntud kui tapjamesilane, kes võib potentsiaalse ohu lauale laskumist hõljuvad nad taru ees korral hetkega kaasata rünnakule omaenda pesa valvurid ning lisaks ka üles-alla. Kraini mesilased on väga ette- teised mesilaspered
annaabi.ee 
