Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud. Oma elus olen elanud nii venelaste kui ka eestlaste seas ning kultuuridevaheline erinevus just suhtluskäitumise küsimuses on ilmselge. Vene keskkonna eest võtame Ida-Virumaad ja eesti Tartumaad.
Liivi sõda 1558-1583: Dominium maris Baltici Vana-Liivimaa nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit) 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 Pooleks aastaks vaherahu Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande
sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumisleping Poolale > keskaeg on läbi, sest Liivimaad netu
See on üleni valge ja mitmete tornidega ning erineb väga tavalistest Eesti mõisatest. Kuid see loss ongi valminud ühe prantsuse lossi väiksema koopiana, sest selle omanikule meeldis oma loss Prantsusmaal nii väga, et lasi sellise rajada ka Eestisse. (viide 12) Alatskivi loss 11 19. Kokkuvõte See töö oli väga kasulik. Ma sain palju teadmisi mitmest valdkonnast, mis puudutas Tartumaad kuid ka Eestimaad. See töö arendas ka minu oskuseid leida infot, panna see kirja, teha loetavamaks ja üldse kirjutada referaati. Ma arvan, et see töö tuli mulle igati kasuks, nii uute teadmiste kohal kui ka töö kirjutamise osas. 12 20. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.tartumaa.ee/ 2. http://wap.maaamet.ee/docs/geoloogia/Seletuskiri_Tartu.pdf 3. Tallinn ,,Eesti Entsüklopeedia 9" 1996 Ü.Kaevats 4. http://www.tlu
valdused Poolale, 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks kogu Põhja-Eesti aga Rootsile. Nii jagunesidki Eesti alad Rootsi (Põhja- ja Lääne-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti) ja Taani (Saaremaa) valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks. · Vene võim Liivi sõja ajal Venemaa valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki pikalt, näiteks Tartumaad aastatel 15581582. Neil aladel loodi Vene administratiivkorraldus, ametisse seati vojevoodid ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid venelaste võimu all olnud olulisimateks Eesti linnadeks Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, djakid. Lisaks otsesele Vene võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570
veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ. 1433 Suur tulekahju Tallinnas.
Muutused erakondlikul maastikul: Riigikokku soovisid sisse saada 26 parteid, kellest pääses 14 parteid riigikokku. Nende seas oli 8 vana erakonda, kes olid esimeses koosseisus, 2 uuendatud vasakäärmuslaste parteid (Iseseisvlaste partei). 4 uut parteid: 1) Asundustalunike ja väike talunike (riigirentnike) koondus- Loodud oli 35 000 asundustalu, tundsid oma võimu, sest hääletajaid oli palju. Soovisid saada riigikokku, et kaitsta oma huve. Esindas ainult Harjumaa, Tartumaad ja Viljandimaad. II agraalpartei Eestis, mis kaitses uustalunike huve. Puudus parteile hädavajalik programm ning nende eesmärgiks oli kaks punkti: 1) Riik peab rõhku panema põllumajandusele, sest maa toodab koguväärtust. 2) Riik peab toetama kõiki põllumehi võrdselt (Tegelikult taheti, et uustalunike hakatakse rohkem toetama kui vanutalunike). O. Thief, O. Kösser. 2) Rahvuslik vabameelne partei- Tekkis Eesti valveliidust. Nägid Eestis
annaabi.ee 
