vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet)
2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust. Eriti on tunda põhjaeesti jooni, seda seetõttu, et Mulgimaa keskused on asunud põhjaeesti piirkonnas ning geograafiline asend - see on põhjus, miks mulgi murdel on lõunaeesti murretest kõige enam põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis – d, -de, -da esinemine, sõnaalguses konsonantühendi puudumine, e-mitmus, v kadu). Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa),
Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15
Enne vennastekoguduste tulekut olid kirjaoskusega talupojad väga haruldased ja neid väheseid kasutati pietistlikes ringkondades ettelugejatena. Vennastekoguduste liikumine innustas aga siinseid usuliselt ärganuid lugemist ja kirjutamist õppima. Peamiseks lugemismaterjaliks oli kas põhjaeestikeelne täispiibel, seda Põhja-Eestis, lõuna-eestlased, kellele see oli aga tollel ajal raskest mõistetav tarvitasid lugemiseks tartukeelset Uut-Testamenti. Mõned talupojad õppisid 25 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 241. 26 V. Ilja, Vennastekoguduse ajalugu, 41. 27 G. Philipp, Die Wirksamkeit der Herrnhuter, 267-268. 28 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 252. 29 Eesti Evangeelne Vennastekogudus, Ülevaade vennastekoguduste ajaloost, 5. 30 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. veel üsna vanalt lugemise selgeks. Näiteks liitus Kuldi Ado Kambja vennaastekogudusega ja õppis lugema, olles ise peaaegu 50. aastane
Opositsioonid loomingus: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu- hetk/igavik. ,,Luikede soo. Karussell" (1968), ,,Mustamäe armastus" (1978), ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978), ,,Arvid Silberi maailmareis" (1981 / 1984). 1990ndatel tugevneb rahvuslik meelsus romaan ,,Masendus ja lootus" (1989) Mats Traat (s. 1936) Kirjandusse saabus 1. luulekassetis koguga ,,Kandilised laulud" (1962), kus kõlas tema poeetiline enesekultus. Kirjutanud ka tartukeelset luulet, kosmose luuletusi. Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19
annaabi.ee 
