Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Praktiline töö
Tartu Õpilasesinduste Liit
Greetel Kala
2014
Sissejuhatus
Praktilise tööna valisin Tartu Õpilasesinduste Liidu loomise, kuna see on miski mida 
Tartus varasemalt aktiivselt ei ole eksisteerinud. Julgustust Tartu Õpilasesinduste 
Liidu (edaspidi  TÕEL ) loomiseks sain Eesti Õpilaseisnduste  Liidust  (edaspidi 
EÕEL), Nõmme Õpilasesinduste Liidust (edaspidi  NÕEL ), Tartu  linnavolikogu  
haridus  ja kultuuri volikogu liikmelt Tiia Teppanilt ja TÕEL’iga liitunud koolide 
juhtkondadelt ja õpilastelt. 
 
Töö eesmärk
Minu praktilise töö eesmärgiks oli luua 
aktiivselt tegutsev noortelt noortele koolide 
õpilasesinduste vaheline organisatsioon , mis 
tegeleks õpilasürituste korraldamiseda, 
õpilaste ja juhtkondade vaheliste 
probleemide lahendamisele kaasa aitamine 
ning õpilasesinduste terviklikule toimimisele 
kaasa aitamine ja nõu andmine.
Mis on TÕEL?
TÕEL on koolinoortele suunatud organisatsioon, mis tegeleb noorte vaba aja 
sisustamiseks ürituste korraldamisega ning ka õpilaste ja juhtkonna vaheliste 
probleemide lahendamisele kaasa aitamisega.
 Kuna Tartus on toimumas koolide koondamine, siis on õige aeg luua aktiivne 
Õpilasesinduste Liit, mis aitab parandada koolide vahelist informatsiooni levikut. 
 Oma praktilise töö edukuses soovin tänada kõiki erapooletuid isikuid, kes aitasid 
korrastada TÕEL’i dokumente, kõiki TÕEL’iga liitunud Tartumaa  koole  ning nende 
õpilasi aktiivses koostöös.  Tänan  ka EÕEL’i toetamast ja juhtimast mind TÕEL’i 
loomise teel.
Tartu Õpilasesinduste Liidu idee algatamine
Tartu Õpilasesinduste Liidu taaskordne loomine algatati aktsioonil 101 last 
toompeale eelfoormil, kus oli arutamisel noorte osalus oma kogukonna töös. Seal 
toodi välja erinevad  organisatsioonid , mis tegelevad sellega, et noored saaksid anda 
oma panuse  kogukonnas . Tehti näiteid erinevate õpilasesinduste liitude ja noorte 
algatuste näol.  Seepeale  tuli välja, et tartus puudub aktiivne õpilasesinduste liit, 
ning et eelmine  oli viimati tegutsenud 2006. aastal ja et  suuremosa  tartumaa 
koolidest  ei olnud teadlikud sellise Liidu olemasolust.
Tartu Õpilasesinduste Liidu põhikirja ja 
kodukorra koostamine
TÕEL’i põhikirja(lisa2) ja kodukorra(lisa3) aluseks on võetud EÕEL’i  põhikiri ja 
kodukord , mis on TÕEL’ile  sobivaks mugavndatud. Põhikirja ja kodukorda aitasid 
koostada ja parandada erapooletud isikud, kelle alla kuulusid : Maria Johanna 
Keedus( Tartu  Miina  Härma Gümnaasium 10a), Karl Karpov (Miina Härma 
Gümnaasium 10a),  Carolin  Kuuskmäe (Tallinna Gustav  Adolfi  Gümnaasium 10), 
Rebecca  Haug ( Tallinna Mustamäe Gümnaasium 10).
Kokkuvõte
 Ei loodud TÕEL’i vaid koolide 
õpilasesindustest vailti esindajad Tartu Linna 
Noortevolikokku ning neist moodustati seal 
eraldi üksus. 
Kasutatud kirjandus
1. Eesti Õpilasesinduste liidu põhikiri. (2012, aprill 8).  Retrieved from 
http://www.escu.ee/content/põhikir i
2. Eesti Õpilasesinduste liidu kodukord. (2012, aprill 8). Retrieved from 
http://www.escu.ee/content/kodukord
Vasakule Paremale
Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #1 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #2 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #3 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #4 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #5 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #6 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #7 Tartu Õpilasesinduste Liidu loomine #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greetel K. Õppematerjali autor
Praktiline töö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

........................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun