2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire
4) Nimeta sõjakoldeid, mis puhkesid enne teist maailmasõda Hispaania kodusõda Jaapan tungib Põhja-Hiinasse Itaalia tungib Etioopiasse 5) TV lk 9 ül 1 Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väita, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad tarnisid sõjavarustust ja andsid laene. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflatsioon ehk raha väärtuse langus, majanduslik seisak kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide osas ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele
katdetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 aasta kevadel vabariiklasete lüüasaamisega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. 6. Maailmamajandus 1920. aastatel. Ülemineks sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli vaevaline ja pikaldane. Tänu saksamaa reparatsioonimaksudele dai Prantsusmaa kiiremini jalad alal kui teised riigid. Britid kaotasid juhtpositsiooni. USAle tõi sõda aga majanduslikult kasu ning 1920 oli ta maailmamajanduses juhtriik. Ameeriklased tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene ja muutus ka võlausaldajateks. USAst sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Jõudsalt arenes autode, elektri ning keemiakaupade tootmine. Tehastes hakkati laialdaset kasutama konveiereid. Elanikkonna tulud jaotusid ebaühtlaselt. Vaesemad inimesed ei suutnud osta kõike neile vajalikke asju ning seda hakkati korvama laenudega mis aga hiljem valusalt kätte maksis. 7. Suur majanduskriis
Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr. Poolt kavandatud ekspeditsioonikorpusi. Rootsi jäigi Talvesõja lõpuni Soome suhtes ebasõbralikuks. Soomel aga jäi vajalik abi saamata. 14.dets.1939 visati NSVL välja Rahvasteliidust Talvesõja alustamise pärast. 12.märtsil 1940 kirjutati alla Moskvas rahule. Soome kaotas üle 10% oma aladest: kogu Karjala maakitsus koos
3.1. Tarvitamisjuhud Kärbseseent on tarvitatud väga mitmeti. Seda on tehtud nii sees- kui ka välispidiselt, nii sakraalsetel kui ka utilitaarsetel eesmärkidel. Välispidise kasutamise juhud jaotuvad nelja rühma, milles seene osa võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: vahetuskaup, kingitus, ravivahend, peibutis. Vahetatud on teda ikka millegi väärtusliku, nagu karusnahkade või põhjapõtrade vastu. Näiteks korjakid, kelle aladelt seent ei kasvanud, tarnisid teda kamtsadaalidelt, ostes vahetati sageli üks seen ühe põhjapõdra vastu. Ka kingitusena on kärbseseenel hinnaline väärtus. Välispidise ravivahendina kasutatakse teda näiteks rästiku hammustuse puhul. Mürgi levimise peatamiseks tuleb kärbseseeneleotist (soojas vees leotatud kuivatatud kärbseseen) naha sisse hõõruda. Peibutisena on kärbseseent kasutatud orava, soobli ja lendorava püüdmisel. Kõige enam kõneainet on euroopaliku kultuuriga maades andnud aga seene
põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4
põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust.
Piimatootmine koondub jätkuvalt suurtootjate majapidamistesse , kus üldjuhul on tootmise efektiivsus kõrgem kui väiketootmises. Kuigi piimatootjatest 86%-l on väikesed karjad (1-9 lehma), kuulub siiski neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8 VEISEKASVATUS 31. märtsil lõppenud 2006/2007 kvoodiaastal tarnisid Eesti piimatootjad kokkuostjatele ja turustasid otse lõpptarbijale 600,4 tuh t piima ning täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kinnitatud kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus kvoot 12,9 tuh t. Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha
annaabi.ee 
